Kasahhi ANSV
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2016) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Kasahhi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
kasahhi Қазақ Автономиялық Советтік Социалистік Республикасы (Kazak Avtonomijalõk Sovettik Sotsialistik Respublikasõ) | |
|
vene Казахская Автономная Советская Социалистическая Республика (Kazahskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)F | |
|
| |
 .gif) Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 2 717 300 km² | |
| Elanikke: 16 536 000 | |
| Rahvastikutihedus: 6,1 in/km² | |
|
Pealinnad: Orenburg (1920–1925), Kõzõlorda (1925–1927), Almatõ (alates 1927) |
Kasahhi ANSV oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik – kasahhide rahvusautonoomia Vene SFNV koosseisus.
Kasahstani nõukogude autonoomne vabariik moodustati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 26. augustil 1920 kui "Kirgiisi Autonoomne Nõukogude Sotsialistliku Vabariik". Kasahhi ANSV kandis 26. augustist 1920 kuni 25. maini 1925 Kirgiisi ANSV nime. Venemaa keisririigis nimetati kasahhe kirgiisideks või kirgiiskaisakkideks (киргизкайсак), kirgiise aga karakirgiisideks (кара-киргиз). Kasahhe nimetasid kirgiisideks ka nõukogude võimu esindajad selle algusaastail, seetõttu nimetati ka haldusüksust algselt Kirgiisi ANSV-ks, alles 1925. aasta V Kasahstani Nõukogude kongressil nimetati see ümber Kasahhi ANSV-ks.
22. septembril 1920 liideti Venemaa Kesktäitevkomitee dekreediga Kirgiisi (Kasahhi) ANSV koosseisu Orenburgi kubermang ning Orenburg määrati haldusüksuse pealinnaks. 1925. aastal viidi Kasahhi ANSV pealinn üle Kõzõlorda linna, 1929. aastal aga lõplikult Almatõsse.
5. detsembril 1936 võeti vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon, niinimetatud stalinlik konstitutsioon, millega Kasahhi ANSV sai liiduvabariigi staatuse ja muudeti Kasahhi NSV-ks.
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Asutatud algselt kui Kirgiisi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Vene SFNV koosseisus 26. augustil 1920 pealinnaga Orenburg, nimetati ümber aprillis 1925 Kasahhi Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Veebruaris 1925 viidi Orenburgi piirkond Kirgiisi Autonoomsest Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist välja ja läks Vene NFSV koosseisu ning pealinn viidi Kõzõlrdasse (1925) ja seejärel Alma-Atasse (1927). Selle tulemusena rahvuslikud asualad piiristati Kesk-Aasias aastail 1924–1925. Kõik kasahhide maad ühendati. Siis nimetati Kirgiisi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ümber Kasahhi ANSV-ks. Märtsis 1930 eraldati Karakalpakkia ja viidi hiljem üle Usbeki NSV koosseisu. 5. detsembril 1936 anti Kasahhi ANSV-le liiduvabariigi staatus nimega Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 10. detsembril 1991 nimetati "Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" ümber "Kasahstani Vabariigiks." 16. detsembril 1991 kuulutas Kasahstan viimasena Nõukogude Liidu liiduvabariikidest välja iseseisvuse. Aastal 1998 viidi pealinn üle Akmolasse, mis sai uue nime – Astana.
Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – suuruselt teine liiduvabariik pärast Vene NFSV-d. Pindala 2 717 300 km². Elanike arv 16 536 000 inimest (1989). Pealinn – Alma-Ata.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Kirgiisi ANSV |
Kasahhi ANSV 1925–1936 |
Järgnev Kasahhi NSV |