Kalmõkid

Allikas: Vikipeedia

Kalmõkid on mongoli rahvas Venemaa Föderatsioonis Kalmõkkias. Kõnelevad kalmõki ja vene keelt. Põlvenevad 16. sajandi lõpul Džungaariast välja rännanud oiraadi hõimudest, kes 1607. aastal jõudsid praegusele asualale. Kalmõkid on budistid. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 173996 kalmõkki, neist Kalmõki Vabariigis 155 938 (53,3 %). 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 183 372 kalmõkki, neist neist Kalmõki Vabariigis 162 740 (57,4% elanikkonnast).[1]Kõrgõzstanis elab 5825 kalmõkki. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 11 kalmõkki.[2]

Ei ole täpselt teada, miks kalmõkkide esivanemad läände rändasid. Kalmõkid asusid 17. sajandi algul Kaspiast loodes paiknevale stepialale, tõrjudes senised elanikud nogaid kõrvale. Formaalselt luges Venemaa seda territooriumi endale kuuluvaks, kuid faktiliselt Venemaa riigivõim seal kuigivõrd ei kehtinud. Ajapikku püüdis aga Venemaa oma võimu Kalmõkkias tugevdada. 1771. aastal püüdsid paljud kalmõkid Doni ja Volga vaheliselt alalt itta lahkuda. Paljudel see õnnestus, kuid Venemaal õnnestus ka osa põgenejatest tappa või tagasi tuua. Pärast seda Venemaa suhtumine kalmõkkidesse muutus, Kalmõki Khaaniriik likvideeriti ja Kalmõkkiasse hakati ümber asustama venelasi. Kuid venelased ja kalmõkid eriti omavahel ei suhelnud, ning 20. sajandi algul olid kalmõkid valdavalt ükskeelsed.

Kalmõki Autonoomne Oblast moodustati 1920. aasta novembris. Nõukogude võimu tõsisemad repressioonid kalmõkkide vastu algasid 1931. aastal, siis hakati ka budiste taga kiusama. Rängalt tabas kalmõkke 1932-1933 aasta näljahäda. 1935. aastal muudeti autonoomne oblast Kalmõki ANSV-ks.

1942. aasta lõpus oli Kalmõkkia lühikest aega Saksamaa poolt okupeeritud. Nõukogude Liidu juhtkond süüdistas kalmõkke koostöös saksa okupantidega ja küüditas nad Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Küüditati ka Punaarmees teeninud kalmõkid. Kalmõki ANSV likvideeriti. Ametlikel andmetel hukkus küüditatud kalmõkkidest ligi 10 %, mõnede uurijate hinnangul aga kuni 30 %. Küüditatud kalmõkkidel oli kalmõki keele avalik kasutamine keelatud.

1956. aastal kalmõkid rehabiliteeriti ja 1957. aastal Kalmõki Autonoomne Oblast taastati (sai 1958. aastal tagasi ANSV staatuse). Praktiliselt kõik kalmõkid pöördusid kodupaika tagasi.

1960ndatel aastatel lõpetati kalmõkikeelne kooliõpe ja kogu haridussüsteem muudeti venekeelseks. Vene keel oli ka domineeriv asjaajamiskeel.

1980ndate aastete lõpus muutusid olud vabamaks, budistlikke traditsioone hakati jälle au sisse tõstma. Esimesed kalmõkikeelsed klassid taastati alles 1993. aastal. Aastakümneid kestnud venestussurve tõttu on paljude kalmõkkide kalmõki keele oskus vilets.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]