NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine

Allikas: Vikipeedia

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine
Особое совещание при НКВД СССР


NKVD 1940 honored officer badge.gif
Moodustatud 1934
Peakorter Moskva
Asukoht Lubjanka
Piirkond NSV Liit

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine (vene Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt Erinõupidamine (vene Особое совещание, lühend ОСО) oli Nõukogude Liidu poliitiline kohtuväline repressiivorgan.

NSV Liidu SARKi Erinõupidamise moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

28. oktoobril 1934. aastal võeti ÜK(b)P Keskkomitee ning 5. novembril NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee otsusega vastu määrus "Erinõupidamisest NSVL SARKi juures" millega anti Erinõupidamisele õigus administratiivkorras (mitte kohtuotsusega):

  • "saata sotsiaalselt ohtlikeks isikuteks tunnistatud isikuid järelvalve alla piirkonda, mille nimekirja kinnitab SARK; saata asumisele kuni 5 aastaks, keeluga asuda elama pealinnades, suurtes linnades ja tööstuskeskustes;
  • paigutada kinnipidamisasutustesse kuni 5 aastaks ja saata NSVL piiridest välja välisriikide kodanikke".

Kuid juba 1936. aastal on Erinõupidamiste poolt määratud karistuseks kinnipidamist vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka "kõrgeimat määra" - surmanuhtlust.

Enne SARKi Erinõupidamise moodustamist oli kohtuväliste repressioonide teostajaks NSV Liidus Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) Erinõupidamine (Особое совещание при ОГПУ), mis tegutses piiriääärsete sõjaväeringkondade piirides. Uue korra järgi moodustati Erinõupidamised aga üle kogu NSV Liidu.

Erinõupidamise koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1934. aastast tegutses Erinõupidamine ka vabariikide, kraide ja oblastite SARKide juures. SARKi Erinõupidamiste nn "troikade" koosseisu kuulusid:

  1. vabariigi (resp krai, oblasti) SARKi ülem,
  2. vabariigi (resp krai, oblasti) parteikomitee 1. sekretär,
  3. vabariigi (resp krai, oblasti) prokurör

15. septemberil 1939 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus "teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel" ning "viia otsuseid kohe täide".

SARKi Erinõupidamise pädevusse kuulus vastavalt NSV Liidu SARKi põhimäärusele (vastu võetud NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 1934. aastal) Vene SFNV kriminaalkoodeksi §35 alusel prostituutide, ilma kindla töö ja elukohata ning varem kuritegusid toime pannud ja kinnipidamiskohtades viibinud isikute isoleerimine.

SARKi uurimisorganitest saadeti kontrrevolutsioonilise tegevuse materjalid edasi järgmiselt:

Kui 1934. aastal oli Erinõupidamine ainult NSV Liidu SARKi juures, siis ilmse ülekoormatuse tõttu moodustati 1936. aastal Erinõupidamised juba kõikides NSV Liidu oblastites.

Peale kontrrevolutsiooniliste "kuritegude" lahendamisega tegeleva SARKi Erikomisjoni ehk "troika" olid SARKi süsteemis ka eraldi "miilitsatroikad" (милицейские тройки), mille pädevuses oli "sotsiaalselt ohtliku elemendi" kuriteod, millest levinuim oli oblastikeskustes ja suuretes tööstuslinnades elamise keelu ja passirežiimi rikkumine (sissekirjutuse puudumine). Nn "miilitsatroikade" pädevuses oli määrata kuni 5 aastat vangistust kinnipidamisasutustes.

Troikad langetasid otsuseid tagaselja, istungeid ei protokollitud. Iseloomulik oli dokumentide minimaalne hulk, mille alusel otsuseid langetati ja karistusi määrati. Papist toimikusse, millel on trükikojas trükitud kiri "Täiesti salajane. Säilitada igavesti", on tavaliselt köidetud vahistamise määrus, ühine läbiotsimise ja vahistamise protokoll, vahistatu üks või kaks ülekuulamisprotokolli ja süüdimõistev otsus. Selle järel tuleb kolme lahtriga tabeli kujul "troika" otsus. "Troika" otsus edasikaebamisele ei kuulunud ja reeglina oli toimikus lõppdokumendiks akt otsuse täideviimise kohta.

Ajalooline järjepidevus Venemaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt asutati kohtuväline represiivorgan Erinõupidamine Venemaal 1881. aastal keiser Aleksander III poolt siseminister krahv Ignatjevi esildise alusel. Erinõupidamisel oli õigus Venemaa keisririigi Riigikaitse Seadluse § 34 alusel kuni 5 aastaks asumisele saata keisririigi kaugematesse piirkondadesse. Keisririigi siseministeeriumi Erinõupidamise otsusega saadeti asumisele Narõmi ja Turuhanski piirkonda Siberis VSDTP bolševike juhtivtegelased Vladimir Lenin, Lev Trotski, Jossif Stalin, Feliks Dzeržinski jt. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Erinõupidamine likvideeriti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]