Anna Ivanovna

Allikas: Vikipeedia
Anna Ivanovna portree

Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene Анна Иоанновна või Анна Ивановна (28. jaanuar 1693 Moskva28. oktoober 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730-1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seitsmeteistkümnenda eluaastani elas Anna Ivanovna Moskva-lähedases Izmailovo mõisas, mis kuulus ta emale. 1710. a. abiellus ta Peeter I tahtel Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettler, kuid lesestus pärast 4 kuud abielu.

Kuramaa hertsoginna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abielludes Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettleriga sai Anna Ivanovna Kuramaa hertsoginna tiitli ning vaatamata abikaasa surmale 4 kuud pärast abiellumist, säilitas ta tänu onu keiser Peeter I toetusele võimu Kuramaa hertsogiriigis, ehkki vastavalt eelnvatele vasallilepetele oli Kuramaa Poola kuningriigi vasall. Kuramaale lahkudes saatis teda Venemaalt pärit õukonnaliikmed: ülemõuemarssal Pjotr Mihhailovitš Bestužev ja ülemõuemeistrinna Matvejeva, hertsoginna Anna Ivanovnale eraldatud mõisade ja valduse üle teostas järelevalvet Aleksandr Menšikov.

Venemaa troonile tõusmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Peeter II surma 1730. aastal valis Ülemsalanõukogu 43-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna Ivanovna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ning hakkas valitsema despoodina.

Tegevus riigijuhtimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused - nimetamisväärseim aktsioon 1739-1740. aasta pakaselisel talvel Peterburi ehitatud Jäämaja, kuna riiki valitsesid tema favoriidid.

Nendest tuntuim oli Anna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt krahviks tõstetud, Vestfaali aadlik Ernst Johann von Bühren, Venemaal tuttav nii-öelda prantsuspärase nimekujuga Biron. Venelasi põlates [viide?] ümbritses Biron end Anna Ivanovna soositud saksa soost õukondlastega, tõrjudes nii keisrinnaga koostöös kõrvale vene vanad aadliperekonnad.

Venemaa riigijuhtimine usaldati saksa päritolu riigiametnikele:

Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet eesotsas Andrei Ostermanniga(Heinrich Ostermann venepäraselt). 1735. aastal riigivalitsemisest lõplikult tüdinud Anna võrdsustas kolme kabinetiministri allkirja enda omaga. Anna olulisemaks sammuks oli tõenäoliselt senise eluaegse riigiteenistuse asendamine 25-aastasega.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Anna Ivanovna asetses ise Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I poolt kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Senati juures asuva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku- Izmailovo kaardiväepolk ja Ratsakaardiväepolk. Anna Ivanovna ajal hakkas ka degradeeruma Vene sõjavägi, kui lubati aadlinoorukitel vormistada end kaardiväepolkudesse ning sõjaväeharidust saada koduõppes ning sooritada hiljem ohvitserieksam. 1736. aastal piirati aadlike sõjaväeteenistuse aeg 5 aastaga.

Samas aga avati 1732. Maismaa aadlike kadetikorpus (Сухопутный шляхетский кадетский корпус) ning avati ka Mereväe kadetikorpus, Paažide kadetikorpus ja Suurtükiväe kadetikorpus.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu.

Troonipärija[muuda | redigeeri lähteteksti]

Troonijärglaseks määras Anna Ivanovna oma õetütre Anna Leopoldovna vastsündinud poja Ivani, kuid regendina tegutses 18. oktoober - 8. november 1740. aastal Ernst Johann von Bühren.

Anna Ivanovna maeti Peeter-Pauli kindluse katedraali Peterburis.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Friedrich Wilhelm Kettler
Kuramaa hertsoginna
17111730
Järgnev:
Ferdinand Kettler
Eelnev:
Peeter II
Venemaa keisrinna
17301740
Järgnev:
Ivan VI