1936
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | ► | ►►
|
1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.
Sündmused maailmas [muuda]
Jaanuar [muuda]
- 1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.
- 28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.
Veebruar [muuda]
- 6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal
- 16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.
Märts [muuda]
- ...
Aprill [muuda]
- ...
Mai [muuda]
- ...
Juuni [muuda]
- ...
Juuli [muuda]
- 7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.
August [muuda]
September [muuda]
- ...
Oktoober [muuda]
- 6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
- 23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.
November [muuda]
- 2. november – tööd alustas BBC televisioon.
- 30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.
Detsember [muuda]
- ...
Sündmused Eestis [muuda]
- 8. jaanuar – Riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
- 13. jaanuar – Siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
- 23. jaanuar – Siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
- 27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
- 30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
- 17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
- 23.–25. veebruar – rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- 9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
- 1. aprill – Otepää alev sai linnaks.
- 20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
- 22. aprill – Siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
- 26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
- 17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
- 15. juuni – plahvatus Männiku laskemoona ladudes.
- 9. september – riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
- 15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
- 20. september – avati ametlikult Tallinna lennujaam.
- 26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
- 7. oktoober – Riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärk.
- 8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
- 15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
- 23. oktoober – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse "Eesti Raamatufond" põhikirja.
- 23. oktoober – Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
- 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
- 10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
- 20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
Sündinud [muuda]
Pikemalt artiklis Sündinud 1936
- 4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
- 23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
- 3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
- 26. juuni – Rein Ellermaa, Eesti kergejõustiklane
- 19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
- 24. oktoober – Bill Wyman, inglise rockmuusik (Rolling Stones)
- 24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
- 19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
- 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
- 21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
- 30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
Surnud [muuda]
Pikemalt artiklis Surnud 1936
- 4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
- 5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
- 18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
- 20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
- 26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
- 27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
- 1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
- 21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
- 26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
- 4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
- 8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
- 12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
- 17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
- 28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
- 29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
- 1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
- 15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
- 19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
- 10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
Nobeli auhinnad [muuda]
- füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
- keemia – Peter Debye
- meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
- kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
- rahu – Carlos Saavedra Lamas