Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Osa Teise maailmasõja Idarindest
Toimumisaeg 22. juuni – 21. oktoober 1941
Toimumiskoht Eesti
Tulemus Eesti vallutamine ja Saksa okupatsioon
Osalised
Flag of the German Reich (1935–1945).svg Saksamaa Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralooberst Georg von Küchler
Flag of the German Reich (1935–1945).svg suurtükiväekindral Albert Wodrig
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralleitnant Siegfried Hänicke
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralleitnant Richard Baltzer
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralleitnant Walter Bechschnitt
Flag of the German Reich (1935–1945).svg pioneeriväe kindral Walter Kuntze
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralleitnant Kurt Herzog
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralmajor Rudolf Friedrich
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralleitnant Otto Tiemann
Flag of the German Reich (1935–1945).svg jalaväekindral Kuno-Hans von Both
Flag of the German Reich (1935–1945).svg kindralmajor Karl Burdach
Friedrich Kurg
Flag of the Soviet Union.svg Kliment Vorošilov
Flag of the Soviet Union.svg Vladimir Tributs
Flag of the Soviet Union.svg kindral Ivan Nikolajev
Flag of the Soviet Union.svg kindral Mihhail Šumilov
Flag of the Soviet Union.svg kindral Pavel Bogaitšuk
Flag of the Soviet Union.svg kindral Karp Muravjov
Flag of the Soviet Union.svg kindralleitnant Pjotr Pšennikov
Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee
Flag of the Soviet Union.svg kindralmajor Gavriil Zašihhin
Väeüksused
Flag of the German Reich (1935–1945).svg väegrupp Nord
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 18. armee väeosad
Flag of the German Reich (1935–1945).svg XXVI armeekorpus
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 61. jalaväediviis
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 217. jalaväediviis
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 254. jalaväediviis
Flag of the German Reich (1935–1945).svg XXXXII armeekorpus
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 291. jalaväediviis
Flag of the German Reich (1935–1945).svg lahinggrupp Friedrich
Flag of the German Reich (1935–1945).svg 93. jalaväediviis
Flag of the German Reich (1935–1945).svg I armeekorpus
Flag of the German Reich (1935–1945).svg lahinggrupp Burdach[1]
Soome Soome
metsavennad
Omakaitse
Flag of the Soviet Union.svg Põhjarinne
Flag of the Soviet Union.svg 8. armee
Flag of the Soviet Union.svg 10. laskurkorpus
Flag of the Soviet Union.svg 10. laskurdiviis
Flag of the Soviet Union.svg 22. SARK motoriseeritud laskurdiviisi
Flag of the Soviet Union.svg 11. laskurdiviisi 320. laskurpolgu allüksused
Flag of the Soviet Union.svg 11. laskurkorpuse 48. laskurdiviis ja
Flag of the Soviet Union.svg 125. laskurdiviis
Flag of the Soviet Union.svg osa 11. laskurdiviisist
Flag of the Soviet Union.svg 16. laskurdiviis
Flag of the Soviet Union.svg 3. üksik laskurbrigaad
Flag of the Soviet Union.svg Balti piirivalvepiirkonna kolm piirivalvesalka (6., 8., 10.)
Flag of the Soviet Union.svg Punalipuline Balti laevastik ja Balti laevastiku rannikukaitse
Flag of the Soviet Union.svg 1. üksik merejalaväebrigaad
Flag of the Soviet Union.svg SARKi Hävituspataljonid Eestis
Flag of the Soviet Union.svg Looderinne

Sõjategevus Eestis 1941. aastal oli osa Teise maailmasõja Idarinde lahingutest, mis algas 22. juunil 1941 Saksamaa ja Soome merejõudude miiniveeskamisoperatsioonidega ja lõppes Punaarmee vägede taganemisega 1941. aasta sügiseks Eesti Vabariigi riigipiiri taha ning Saksa okupatsioonivõimu kehtestamisega.

Sõjategevus Soome lahel[muuda | muuda lähteteksti]

Enne lahingute algust Eestis maismaal toimusid Tallinnas paiknenud Punalipulise Balti laevastiku peabaasi (Tallinn), baasi ümbritseva veerajooni kaitse miini- ja sõjalaevade, Lääne-Eestis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ja Soomes paiknenud Saksa Kriegsmarine ning Soome sõjalaevastiku vahel vastase tegevuse pärssimiseks meremiinide tõkete ja -väljade paigaldamisega.

Next.svg Pikemalt artiklis Operatsioon Valkjärvi., mineerimisoperatsioon Keri saare ja Mohni saarte vahelisel alal

12. juunist kuni 18. juunini koondati Soome rannikule, Turu piirkonna skääridesse Saksa Kriegsmarine miinilaevade grupp "Nord", kuhu kuulusid miiniveeskjad "Tannenberg", "Hansestadt Danzig" ja "Brummer", 2. torpeedokaatrite flotill ja pool 5. Miinijahtijate flotillist. Soome lahes Porkkala poolsaare juures asuvates skäärides dislotseerus maskeeritult taktikaline laevagrupp "Kobra", kuhu kuulusid: miiniveeskaja "Cobra", "Königin Luise" ja "Kaiser", 1. torpeedokaatrite flotill ja teine pool 5. miinijahtijate flotillist. Esimese sõjalise operatsiooni Punalipulise Balti laevastiku tegevuse pärssimiseks Läänemeres teostasid Saksa Kriegsmarine ja Soome sõjalaevastiku miiniveeskajad ööl vastu 22. juunit 1941, so samal ajal kui Saksa Wehrmachti maaväed alustasid pealetungi NSV Liidu maavägedele.

Kuna Soome lahes puudusid nii nõukogude sõjalaevastikul kui ka Saksa ja Soome sõjalaevastikul lahingulaevad, piirdus sõjategevus merel mõlema osapoole poolt kaitseesmärgil miiniveeskajatelt vastase tegevuse pärssimiseks meremiinide tõkete ja -väljade paigaldamisega.

Прибалтийская операция.gif

1940. aastal Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tulemusel laienenud Läänemere ääres Punalipulise Balti laevastiku uute tegevusbaaside moodustamisega puudus aga Punalipulise Balti laevastikul suutlikkus puhastada Soome lahe laevateed sinna paigaldatud miinitõketest ning vaatamata Saksa ja Soome laevastiku passiivsusele kandis Punalipulise Balti laevastik kaotusi nende paigaldatud miiniväljadel.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast., Juminda miinilahing

Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Wehrmachti 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor I. Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel.

Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941

Sõjategevus maismaal[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjategevus juulis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa Väegrupp Nordi 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil Eesti lõunapiiri. Saksa XXVI korpus (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil 402. jalgratturite pataljon saadeti üle Pärnu ning jõudis vastaseid kohtamata õhtuks Kilingi-Nõmmeni, motoriseeritud üksus liikus Viljandi suunas ja jõudis Raudna jõeni. 8. juulil vallutati Pärnu, seejuures suudeti takistada Pärnu jõe sildade õhkulaskmist ja 61. jalaväediviis vallutas õhtuks Viljandi, mida kaitses 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis.

Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne Soome laheni, et ära lõigata Eestis asunud Punaarmee Looderinde, Põhjarinde ja Punalipulise Balti laevastiku grupeeringu taganemistee.

9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung Võrtsjärve põhjatipp-Matsalu laht joonel Punaarmee Põhjarinde ning Eestisse taganenud Looderinde väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil saatis XXVI korpus Virtsu ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus Suures väinas, patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. Punaarmee moodustas saartel Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist ründas lennuväe toel ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema.

Kagu-Eestis, Peipsi ja Võrtsjärve vahel, regulaararmeede kokkupõrkeid ei toimunud. 9. juulil vallutasid Saksa 18. armee XXXVIII armeekorpuse üksused Pihkva ja Ostrovi ning hõivasid oma vasaku tiiva julgestuseks Võru ja Antsla. Punaarmee väed taganesid 9.–10. juulil üle Emajõe ja õhkisid enamiku sildu. Emajõe lõunakalda mehitasid metsavennad.

Punaarmee 8. armee taganes 6.–9. juulini 1941 kaitsele Pärnu–Peipsi järve joonele. 10. laskurkorpus, millele allusid 10. laskurdiviis ja 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviisi riismed ning 11. laskurdiviisi üks polk, oli 9. juulil kaitseliinil Pärnust Võrtsjärveni. 11. laskurkorpus, millele allusid 48. ja 125. laskurdiviis, oli kaitsel Emajõel Võrtsjärvest Peipsini. Armee tagalat Pärnu–HaapsaluPaldiski lõigus kaitses 16. laskurdiviis. Saaremaal ja Hiiumaal asus 3. üksik laskurbrigaad. Maavägesid toetasid seal Punalipulise Balti laevastiku 1. üksik merejalaväebrigaad, piirivalveüksused ja hävituspataljonid.

Saksa väejuhatus tõi 24. juulil Otepääle XXXXII korpuse juhatuse. Toodi lisajõude: XXXXII AK, millele allutati seni XXVI AKsse kuulunud 61. ja 217. jalaväediviis. XXVI AK'le allutati 14. juulil 291. jalaväediviis ja 15. juulil [254. jalaväediviis (Saksamaa)| 254. jalaväediviis]] ning alates 5. augustist 93.jalaväediviis. Lisaks toodi Eestisse tagala julgestamiseks 207. julgestusdiviis.

XXVI korpuse ülesandeks seati Rakvere ja Narva vallutamine ning XXXXII korpus suunati Tallinna peale. Luftwaffe 1. õhulaevastiku ülesandeks püstitati 8. armee staabi hävitamine Rakvere lähistel, Virumaa raudteede ja maanteede purustamine. Õhujõudude tegevus pidi takistama Punaarmeel tuua Eestisse lisavägesid. Juuli lõpus ja augusti alguses viidi seni XXVI korpuse alluvuses tegutsenud 61., 217., 254. ja 291. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse.

Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juuni 1941 – detsember 1941. aastal

XXVI korpuse pealetung algas 22. juuli varahommikul, mil 61. ja 254. jalaväediviis liikusid üle Jõgeva itta ja lõunasse. 24. juuli õhtuks jõudis korpuse eelsalk Kasepää juures Peipsi rannale ning Punaarmee 125. ja 48. laskurdiviis jäid Emajõe ja Mustvee vahel piiramisrõngasse. 217. jalaväediviis vallutas samal päeval Türi. Olukorra kergendamiseks anti 16. laskurdiviisile käsk 24. juulil Jõgeva ja Põltsamaa suunas peale tungida ning piiramisrõngasse jäänud üksused vabastada, kuid diviis ei suutnud 254. jalaväediviisi rindest läbi murda, kandis raskeid kaotusi ja piirati sisse. Piiramisrõngast suutsid 31. juuliks välja murda umbes 3000 punaarmeelast, kotti jäid 7000 meest ja kogu rasketehnika. Piiramisrõngasse jäänud 48. ja 125. laskurdiviisi likvideeris XXVI korpus 31. juuliks ja Koerust lõuna pool sisse piiratud 16. laskurdiviisi poolteist polku 5. augustiks.

Sõjategevus augustis[muuda | muuda lähteteksti]

Väegrupi Nord sõjapäevikus juhitakse tähelepanu venelaste ägedale vastupanule. 2. augustil vallutas 217. jalaväediviis Paide, Saksa väed vallutasid: 30. juulil Simuna, 2. augustil Väike-Maarja, 4. augustil Tapa, 5. augustil Kadrina ja 7. augustil vallutasid XXVI korpuse üksused Rakvere. Punaarmee 8. armeele täienduseks antud 118. ja 268. laskurdiviis jõuti kohale tuua vaid osaliselt. 118. ja 268. laskurdiviisi üksused üritasid kaitseliini sisse võtta Viru-Jakobi, Kullenga, Kadapiku, Saksi, Udriku, Põima, Ohepalu joonel, kuid Saksi piirkonnas murdsid Saksa väed kaitseliinist läbi, sundides sellega Punaarmeed taganema. Rakvere piirkonnas asunud 8. armee staap langes 4. augustil Saksa üksuste rünnaku alla ja oli sunnitud põgenema.

7. augustil jõudis XXVI korpuse 254. jalaväediviis Kunda juures Soome laheni, poolitades sellega Eestis võitlevad Punaarmee üksused, Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati täielikult ära ning XXVI korpus suunati Narva peale.

Põhjarinde juhatuse korraldusel 8. augustist võtsid 8. armee väeosad sisse kaitsepositsiooni Kunda jõe idakaldal, edasise tegevusplatvormi kindlustamiseks ja pealetungiks Tapa-Rakvere suunas koostöös 10. laskurkorpuse üksustega. Augusti algusest peale toodi Punaarmee poolt Virumaale 2 lisadiviisi: 118. ja 268. laskurdiviis. 8. armee väejuhatus valmistas ette pealetungi, mis pidi algama korraga kahest suunast: 10. laskurkorpus Tallinna poolt ja 8. armee ülejäänud jõud Kabala suunalt eesmärgiga lõhkuda Kunda läbimurre. Vastupealetungioperatsioonis saavutas mõningat edu 10. laskurkorpus väed, kes alustasid pealetungi 9. augustil. Kabala piirkonnas pealetung takerdus, Saksa üksuste läbimurdmine Põlulast lõunas tõi 8. armee juhtkonna siiski arusaamisele pealetungi jätkamise mõttetusest ja ööö vastu 9. augustit alustasid ööpimeduse katte all taandumist Kabalas olnud väeüksused Uljastele. Osa neist taandus edasi Purtse jõe joonele. Purtse jõe joonel moodustasid Saksa väed kolm grupeeringut, mis tungisid edasi paralleelselt: piki mereranda, mööda Tallinn-Narva maanteed ja Tallinn-Narva raudteed. 12. augusti ööseks vallutasid Saksa väed Maidla asula ja jõudsid Maidla-Savala üldjoonele. Punaarmee väed hõivasid kaitsepositsiooni Pühajõe joonel. Samuti taandusid lõuna pool raudteed asunud Punaarmee üksused ilma lahinguta Iisaku ja Mäetaguse suunal.

13. augusti öösel murti Punaarmee vastupanu Pühajõe joonel ja 13. augustil vallutati Jõhvi ja 14. augustil anti 254. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse, et see osaleks Tallinna vallutamisel.

15. augustil alanud Saksa vägede pealetungil mööda merekallast ning lõuna poolt Tallinn-Narva raudteeliini vallutati Vaivara raudteejaam, see ohustas Sõtke jõel asunud Punaarmee üksuste positsiooni ümberpiiramisega ning kaitsel asunud Punaarmee üksused taandusid.

17. augustil vallutas 291. jalaväediviis Narva, 19. augustil ületas 93. jalaväediviis endise Nõukogude Liidu piiri ja 20. augustil jõudis 291. jalaväediviis välja Luuga jõeni ja XXVI korpus viidi Eestist ära. XXXXII korpus alustas rünnakut Tallinnale 20. augustil. Pealetung oli edukas ning Punaarmee alustas 24. augustil Tallinna evakueerimist ja ööl vastu 28. augustit lahkus Punaarmee laevastik Tallinna lahelt. 28. augustil kell 14 heisati Tallinna Raekojal Saksa sõjalipp.

Sõjategevus oktoobris[muuda | muuda lähteteksti]

5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed saksa vägedele Sõrve poolsaarel.

Osmussaarel asunud garnisoni põhijõud evakueeriti 2. detsembril Hankosse, saarele jäänud üksikud punaarmeelased lasid õhku saare 130mm ja 180mm rannakaitsepatareid ning lahkusid järgmisel päeval, 3. detsembril Hankost järele saadetud kaatriga. 6. detsembril 1941 randusid Osmussaarel saksa sõdurid.

Suvesõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suvesõda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Hiio, [http://www.dorpatensis.ee/files/Teine%20maailmas6da%20Eesti%20pinnal.pdf Teine maailmasõda Eesti pinnal.Eestis võidelnud Saksa üksustest ja Saksa sõjaväevalitsusest Eestis], Domus Dorpatensis, 30. november 2010