Sõrve poolsaar

Allikas: Vikipeedia
Sõrve tuletorn poolsaare lõunatipus Sõrve säärel.

Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km2, pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim punkt on Sõrve säär.

Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jt), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatoma, Ohessaare).

Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.

Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad jugapuu, tuhkpihlakas, luuderohi.

Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal 1234 (Sworve).

1941 mobiliseeriti Punaarmeesse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.[1] Oktoobris 1941 ja oktoobris-novembris 1944 olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve säärel asuv Salme vald oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.[2]

1944 novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.[3]

Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes Salme vald ja lõunaosas Torgu vald.

Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse sõrulasteks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.
  2. Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.
  3. http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]