Artur Saueselg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Artur Saueselg
Sündinud 17. oktoober 1894
Keina Läänemaa
Surnud 29. august 1965
Tallinn
Teenistused Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Auaste Flag of Estonia.svg Eesti kaitseväe kolonel
Flag of the Soviet Union.svg NSV Liidu Punaarmee polkovnik
Juhtinud Flag of Estonia.svg 3. Üksik Jalaväepataljon ülema kt ja ülem
Flag of Estonia.svg 2. diviisi staabi ülem
Flag of Estonia.svg Sõjakooli ülem
Flag of Estonia.svg Pärnu-Viljandi Kaitseringkond, ülema kt ja ülem
Flag of Estonia.svg Narva Sõjaväeringkond ülem
Flag of the Soviet Union.svg 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolk
Flag of the Soviet Union.svg 249. Eesti Laskurdiviisi ülem
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Teine maailmasõda
Autasud Flag of Estonia.svg VR II/3
Flag of Estonia.svg Kotkaristi teenetemärk III klass

Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 Keina Läänemaa29. august 1965 Tallinn)[1] oli Eesti sõjaväelane (kolonel), ja hiljem NSV Liidu polkovnik.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Saueselg teenis Eesti Vabadussõjas staabikaptenina 5. jalaväepolgus, I pataljoni ülemana ja kaptenina 4. jalaväepolgus.

1923. aastast teenis 6. jalaväerügemendis ja 3. diviisi staabis. 1926. aastast Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni ülemana. 1927. aastast 6. jalaväerügemendi 9. pataljoni ülemana.

1928. aastast 3. Üksiku Jalaväepataljoni ülema kt. 24. veebruaril 1929 nimetati major Artur Saueselg 3. Üksiku Jalaväepataljon ülemaks.

1932. aastal määrati ta teenistusse 2. diviisi staabi ülemaks. 1. aprillil 1934 nimetati kolonel Artur Saueselg Sõjakooli ülemaks.

Valdeki katastroof[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Saueselg oli vastutav ülem 14. juunil 1934 Valdeki katastroofi ajal, kus Valdeki laskeväljal toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikalise õppuse käigus aspirant Johannes Kattai leidis lõhkemata mürsu ja tõi selle rühma koondumiskohta.[2] Mürsk lõhkes ootamatult selle ümber koondunud meeskonna keskel. Õnnetuse käigus hukkus 10 aspiranti ja hulk sai vigastada.

15. märtsil 1935 mõistis Sõjaringkonnakohus kolonel Saueselja toimunud õnnetuses õigeks. Süüdi mõisteti hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises kapten Voldemar Tepper, keda karistati ühekuise arestiga.[3]

1936. aastal nimetati ta Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkonna ülemaks, 1939. aastal Narva Sõjaväeringkonna ülemaks. 1940. aastal määrati ta Sõjaministeeriumi käskudetäitja-ohvitseriks ning seejärel Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolgu ülemaks.

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

29. septembril 1942 määrati polkovnik Saueselg 249. Eesti Laskurdiviisi ülemaks (29. september 194229. detsember 1942).

29. detsembril 1942, Velikije Luki operatsiooni käigus, tagandati Artur Saueselg 249. Laskurdiviisi ülema kohalt ja asendati kommunist Johan Lombakuga.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Õde Alma Karotamm (abielus 1924 Nikolai Karotammega).

Artur Saueselg on maetud ühele hauaplatsile Liiva kalmistul koos rindekaaslase Eduard Raia ja Raia perekonnaga.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Magnus Ilmjärv: Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini Argo. 986 lk

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]