Ropka mõis

Allikas: Vikipeedia
Ropka mõisa peahoone

Ropka mõis (varem Karlevere) (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas. Tänapäeval asub Ropka mõis Tartu linna territooriumil, Tähe tänava ja Aardla tänava ristil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valdus kuulus varem ilmselt Karleveri vasalliperekonnale, kelle kohta on Tartu piiskopkonnas teateid 1445. aastast.[1] Esimeseks nimeliselt teadaolevaks omanikuks oli Andreas Kruse (suri pärast 1548),[2] kes kuulus piiskopkonna nimekasse Braunschweigist pärit vasallisuguvõsasse.[3] Ta müüs tollal Karlevere nime all tuntud valduse Tartu piiskopi Johannes VI Bey nõunikule ja Antsla mõisnikule Johann Uexküllile (suri enne 1540), kes omakorda loovutas selle 1531. aastal Heinrich Tuvele (suri enne 1545). Selle tehinguga seoses mainitakse allikais esmakordselt mõisa (hoff tho Karlefer).[4]

Taube suguvõsa vapp

Mõis Tuvede suguvõsa ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa omandanud Heinrich Tuve kuulus piiskopkonna mõjukasse suguvõsasse. Pärast tema surma päris mõisa poeg[5] Christoph Tuve (suri pärast 1553), kelle nimel oli see 1553. aastal. Et viimast süüdistati tapmises, sai peagi omanikuks tema poeg Jobst Taube (Tuve) (hukkus Koknese lahingus 1601). Mõis oli tema valduses 1555. aastal. Poola kuningas Zygmunt III kinnitas tema valdusõigust 1592. aastal. Kuna ta aga astus Rootsi teenistusse ja temast sai Tallinnas asehaldur, jäi ta oma mõisast ilma.[6]

Ropka mõis XVII sajandi alguses[muuda | muuda lähteteksti]

Gilseni suguvõsa vapp

1609. aastal läänistas Leedu suurhetman Jan Karol Chodkiewicz mõisa Tartu linnale, kes pidi seda valdama seni, kuni kuningas selle valdusõigust kinnitab. Vahepeal oli see aga läinud meesläänina Heinrich von Gilsenile (suri pärast 1614),[7] kellele kuulus Tartumaal teisigi mõisavaldusi.[8] 1614. aastal loovutas ta mõisa Tartu linnale.[9] 1627. aastal kuulus Tähtvere mõisa (Amt Techlefer) koosseisu.[10]

Ropka mõisa alad, ajavahemikul 1805–1809

Mõisa nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis oli keskajal ajal tuntud nime alla Karlevere (Karlefer).[11] Veel 1627. (Carlifehr) ja 1638. aastal (Karlefer oder Rupkoy) oli see nimekuju käibel.[12] Tõenäoliselt sai see nime Karleveri vasallisuguvõsa järgi, kellele Ropka arvatavasti kuulus.[13] Tuve (Taube) suguvõsa järgi sai mõis saksakeelse nime Taubenhof.[14] Hilisem nii saksa- kui eestikeelne nimevorm on tulenenud ilmselt mõne isiku nimest.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992, lk 29. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
  2. LGU II, 534.
  3. Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992, lk 30. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
  4. LGU II, 534.
  5. EAA, f. 1674, n. 2, s. 193, L 33p.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 39 [1].
  7. Ibid.
  8. Essen, Nikolai von. Die Stammtafel der Familie von Gilsen a. d. H. Gilsa in Hessen. – Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen. 7. Jahrgang 1937. Tartu: 1938. Lk 2-6. Siin: lk 6.
  9. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 39 [2].
  10. Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837, lk 6 [3].
  11. LGU II, 534.
  12. Rev. 1627. Nr 32.
  13. Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992, lk 29. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
  14. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877, lk 39 [4]
  15. Kaunimad aastad Ropkamõisas. Der Gutshof Ropka − die schönsten Jahre. Tartu: Tartu Saksa Kultuuri Instituut, 2007, lk 4 [5].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 512 [6].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 6-7 [7].
  • Kaunimad aastad Ropkamõisas. Der Gutshof Ropka − die schönsten Jahre. Tartu: Tartu Saksa Kultuuri Instituut, 2007 [8].
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 73-4.
  • Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 242-5.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 39-40 [9].
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 440.
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 441 [10].

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]