Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50 oli Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitsepatarei Tahkunal Hiiumaal.

Rannakaitsepatarei ehitati aastatel 1939–1940, NSV Liidu mereväe Balti laevastiku, Tallinna mereväebaasi PBL Tallinna Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse osana.

Läänemere rajooni rannakaitse Eelpositsiooni kaitsesektorisse kuulusid Hiiumaal veel rannakaitsepatarei nr 12 Hiiesaarel, rannakaitsepatarei nr 42 Kõpu poolsaarel Ristna piirkonnas, rannakaitsepatarei nr 316 Tahkuna poolsaarel Lehtma piirkonnas ja rannakaitsepatarei nr 149 Kõpu poolsaarel Poama piirkonnas.

130 mm rannakaitsepatarei kahur Б-13 suurtükiõues, Krasnaja Gorka patareist

Rannakaitsepatarei[muuda | muuda lähteteksti]

Sümbolite (IV-130/50) tähendus kahuripatarei nimes:

Suurtükkide laskekaugus oli 24 km (130 kaabeltaud).

Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehitati NSV Liidu sõjajõudude poolt aastatel 1939–40.

Rannakaitsepatarei koosseisu kuulusid mitmed ehitised:

  • Kahuriõu varjendiga, 4 tükki
  • Suur tulejuhtimistorn komandopunkriga
  • Väike tulejuhtimistorn
  • Majutusvarjend
Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele - Balti meremeestele", Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 komandotorni juures

Majutusvarjend[muuda | muuda lähteteksti]

Majutusvarjend oli Tahkuna rannakaitsepatarei teenindava personali elamiskoht. Elamu paikneb ümbritseva maapinna suhtes peaaegu samal tasapinnal. Ilmselt varjumise eesmärkidel oli elamu betoonkorpus kaetud loodusliku pinnasega.

Tulejuhtimistorn komandopunkriga[muuda | muuda lähteteksti]

Rannapatarei asus Tahkuna–Lehtma teeristilt itta, Lehtma suunas, kus liivaluites on tänapäevani säilinud raudbetoonist käikude ja ruumidega kolmekorruseline kasemattide süsteem. Luite harjal on massiivne raudvaatetorn, kust lahingu ajal suunati rannakaitsepatarei tuld.

Rannakaitsepatarei nr 26 Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Operatsioon Siegfried

1941. aasta oktoobri alguses hõivasid Saksa väed Saaremaa ja 12. oktoobril jõudsid Saksa dessantväed Lõuna-Hiiumaale Emmastesse. Kotti jäetud Nõukogude armee üksused, Balti laevastiku meremehed ja osa sõja hakul moodustatud Eesti hävituspataljoni võitlejaid taganesid Tahkuna poolsaarele. Lahingud poolsaare lõunapiiril kestsid 17.-19. oktoobrini. Osa nõukogude võitlejaist jõuti Lehtma sadama kaudu evakueerida Soome Hankosse. Viimane äga lahing toimus 1941. aasta 20. oktoobri hilisõhtul ja 21. oktoobril läks Tahkuna poolsaar koos rannapatareiga sakslaste valdusse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]