Väegrupp Nord

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Väegrupp Nord
Tegev 1939–1945
Riik Flag of the German Reich (1935–1945).svg Saksa Riik
Kuuluvus Wehrmacht
Haru maavägi
Lahingud Teine maailmasõda Idarinne
Operatsioon Barbarossa
Operatsioon Siegfried
Operatsioon Beowulf
Leningradi blokaad
Tihvini pealetungioperatsioon
Operatsioon Põhjavalgus
Sinjavino pealetungioperatsiooni tõrjumine

Väegrupp Nord (saksa Heeresgruppe Nord) oli Teise maailmasõja ajal Poola ja Nõukogude Liidu vastu Idarindel sõdinud Saksa väegrupp.

Väegrupp moodustati 1. septembril 1939. Nimetati ümber väegrupiks B 3. oktoobril.

Formeeriti uuesti väegrupi C osadest mais 1941.

Barbarossa plaan

Sõjategevus Idarindel[muuda | muuda lähteteksti]

Väegrupi Nord eesmärk oli operatsiooni Barbarossa käigus Leningradi ja Balti riikide vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid Ida-Preisimaal. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Balti riikide Leningradi suunas, väegrupp Mitte läbi Valgevene Moskva suunas ja väegrupp Süd pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel Volga jõeni ja Põhja-Kaukaasiasse.

Sõjategevus 1941. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Väegrupp Nord väed tungisid 24. juunil Leedu NSV ja Valgevene NSV aladele ning hõivasid Vilniuse ja Kaunase. 26. juunil 1941 jõudsid Väegrupp Nordi 4. tankiarmee Erich von Mansteini LVI soomuskorpus Lätis Daugava jõe joonele. 1. juulil vallutasid 4. tankiarmee väeosad Riia.

1941. aasta juulist oktoobrini osalesid Eesti vallutamisel väegrupp Nordi koosseisu kuulunud ning saksa 18. armeele allunud kolme armeekorpuse üksused, täpsemalt 61., 217. ja 254. jalaväediviis (26. armeekorpus); 291 ja 93. jalaväediviis (42. armeekorpus) ning lahingugrupp Burdach 1. armeekorpuse koosseisus. 27. juulil 1941 vallutati Tallinn, 17. augustil Narva.

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis 1941. aastal.

Väegrupi Nord koosseisu kuulunud 16. armee ja 4. tankiarmee väeosad osalesid pealetungilahingutes Loode-Venemaal Pihkva, Novgorodi ja Leningradi suunal, Punaarmee Looderinde vägede vastu. 4. juulil vallutasid 4. tankiarmee väeosad Ostrovi ning 8. juulil Pihkva Loode-Venemaal.

Next.svg Pikemalt artiklis 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses.

Väegrupi Nord vägede pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid Laadoga jõel, Leningradist idapool Schlüsselburgi, samal ajal kui 16. armee vallutas 24. augustil Novgorodi ning jõudis seejärel välja Laadoga järve juurde Leningradist ida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee väegrupp Mitte koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele.

Väegrupp Nord vägede dislotseerumine Tihvini pealetungioperatsioonis, 10. oktoober – 30. detsember 1941
Next.svg Pikemalt artiklis Leningradi blokaad.

10. oktoobril 1941 alustasid Saksa väegrupp Nord 18. armee väed pealetungi Tihvini ja Äänisjärvest Laadogasse voolava Sviri jõe vasakul kaldal asuva Lodeinoje Pole suunal, et ühineda Soome vägedega Sviri jõel. Saksa I korpus ja XXXIX motoriseeritud korpus dislotseerus Kirišist, Ljubanist ja Tšudovost lõuna pool, Volhovi rindel asusid kaitsel Punaarmee 52. armee ja 4. armee. Tihvini pealetungioperatsiooni tulemusel vallutasid Saksa väed 8. novembril Tihvini ning katkestasid raudteeühenduse Leningradiga.

Sõjategevus 1942. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Leningradi blokaadis väegrupp Nordi 18. armee asetses Leningradi rinde piiramisrõnga perimeetril ning 16. armee Volhovi rindel. 18. armee piiras Leningradi positsioonidel piki Volhovi jõge Laadoga järvest kuni Ilmeni järveni. 16. armee hoidis positsioone piki Lovati jõe põhjapoolset osa Velikije Luki lähistel. Oranienbaumi piirkonnas Punaarmee 8. armee vägedest moodustunud Oranienbaumi kotti tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägede tagalajulgestusteenistuses kasutati peale Saksa julgestusdiviiside ka Eestis vabatahtlikest formeeritud julgestusgruppe.

Leningradi piirkonna rindejoon 1942 nov/1943 jaan

1942. aasta 19. augustist 10. oktoobrini toimus Sinjavino pealetungioperatsioon 18. armee kaitseliinile Laadoga järve lõunakaldal Volhovi rinde ning neid Leningradi poolt toetanud Leningradi rinde vägede poolt, mis aga lõppes edutult, status que ning Leningradi blokaadirõnga säilimisega.

Sõjategevus 1943. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Pealetungioperatsioon Säde

1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee Pealetungioperatsioon Säde käigus (12.–30. jaanuaril) blokaadirõngasse kitsa koridori 18. armee LIV armeekorpuse kaitses piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad.

7. jaanuaril 1943 Looderinde sektoris alanud vastupealetungioperatsioonis ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord 16. armee vägesid, piirasid II armeekorpuse väeosad ümber Demjanskis ja Holmis ning jõudsid Staraja Russa ja Belõini.

1943. aasta 10. veebruarist 1. aprillini toimunud Pealetungioperatsioon Polaartäht ei olnud Leningradi, Volhovi ja Looooderinde vägedele edukas.

Pärast Leningradi-Novgorodi operatsiooni ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed Narvat vallutada ja Eestisse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil Ostrovi ja Pihkva vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord 16. armee kaitsesse.

12. augustil 1943 alustati Panther-liini (Pantherstellung) ehitust, mida juhtis väegrupi "Nord" kõrgem pioneeriüksuste ülem kindralmajor Erich Abberger. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt Krimmi poolsaarelt Kertšist. Lõunas kulges liin suures osas Dnepri jõe paremal (lääne-) kaldal, kuid Kiievi kohal moodustus vasakkaldale sillapea. Keskosas kulges liin Homieli, Orša ja Viciebski linnast lääne pool kuni Velikaja jõe alguseni. Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni Pihkva järveni, sealt Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järve läänekallast pidi kuni Narva jõeni ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni Soome laheni.

9. oktoobril pidid 16. armee üksused, Kalinini rinde vägede Neveli pealetungioperatsiooni tulemusel loovutama Neveli linna Pihkva oblastis. 28. novembril alustasid Looderinde väed rünnakuid väegrupi Nord 16. armee vastu Demjanski eendil.

Sõjategevus 1944. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude vägede Kingissepa–Gdovi operatsiooni ning Novgorodi-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris

1944. aasta jaanuaris lõi Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonil Leningradi blokaadirõnga läbimurdmisel Saksa 18. armee Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil tagasi ja rinne jõudis Narva jõeni. 14. jaanuaril alanud rünnakus osalesid ka Kroonlinna kindlus ja punalipuline Balti laevastik. 14. jaanuaril ründasid Leningradi ja Volhovi rinde üksused, hiljem liitus rünnakutega ka 2. Balti rinne. Pealöögi andsid Leningradi rinde väed, kokku kolm armeed. Oranienbaumi sillapeast, ründas Nõukogude 2. löögiarmee kindral Ivan Fedjuninski juhtimisel, kes murdis läbi Saksa 170. diviisi rinde. Nõukogude 47. armee alustas aga rünnakut Jamburgi suunas, et tõkestada sakslaste taandumist Narva. Saksa armee taganes Leningradi alt Narva jõe joonele.

Novgorodi juurest murti rinne ning 21. jaanuaril hõivasid Punaarmee väed Novgorodi, 22. jaanuaril Kingisseppa ja 31. jaanuaril jõudis Punaarmee Luuga jõe joonele.

2. veebruaril jõudsid Punaarmee väed Narva jõeni, mis ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid Riigiküla ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures ning Krivasoo kott, mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Väegrupi Nord võtsid positsiooni sisse Panther-liinil, mis kulges piki Eesti ja Läti piiri.

Next.svg Pikemalt artiklis Narva lahing (1944).

Nõukogude vägede suvine pealetungi algas 10. juulil ning Ostrovi linn vabastati 21. juulil, Pihkva 23. juulil ning Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid Tannenbergi kaitseliinile Vaivara Sinimägedes. Järgnenud Sinimägede lahingutes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis (1944).

Pealetungioperatsioon Bagrationi (22. juunist kuni 19. augustini 1944) 2. faasis 1. Balti rinde väed jätkates pealetungi Polotski suunal, vabastasid väegrupp Nordilt Polotski 4. juulil. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa - NSV Liidu riigipiirile. Pealetungioperatsiooni 3. faasis 1. Balti rinde väed Šiauliai pealetungioperatsiooni käigus 5. juulist 29. augustini, jõudsid Riia laheni 31. juuliks eraldades Saksa väegrupi Mitte ja väegrupi Nord Eestis asunud väed.

25. augustil vallutasid Punaarmee üksused Tartu ning 27. juulil Daugavpilsi Ida-Lätis. 1944. aasta 14. septembril algas uus pealetungilaine, mis lõppes kuu lõpuks kogu Eesti ja Läti vallutamisega. Väegrupi Nord üksused jätsid 11. oktoobril 1944 maha Riia, kuid sattusid blokaadi Balti mere kallastel Tukumsi-Liepaja liinil.

25. jaanuaril 1945 sai uue nime väegrupp Kurland. Väekoondis kapituleerus 1945. aasta 8. mail.

Next.svg Pikemalt artiklis Kuramaa lahingud.

Formeeriti uuesti väegrupp Mitte osadest 1945. aasta jaanuaris. Saadeti laiali 5. aprillil 1945 ja selle baasil moodustati 12. armee.

Kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb
Kindralfeldmarssal Georg von Küchler
Kindralpolkovnik Georg Lindemann
Kindralpolkovnik Johannes Frießner
Kindralfeldmarssal Ferdinand Schörner

Komandörid[muuda | muuda lähteteksti]

Allunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

September 1939.:

Oktoober 1939.:


Juuni 1941.:

Oktoober 1941.:

Jaanuar 1942.:

September 1942.:

Märts 1944.:

Oktoober 1944.:

November 1944.:

Detsember 1944.:

Jaanuar 1945.:


Veebruar 1945.:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]