Väegrupp Nord

Allikas: Vikipeedia
Väegrupp Nord
Tegev 1939–1945
Riik Flag of the German Reich (1935–1945).svg Saksa Riik
Kuuluvus Wehrmacht
Haru maavägi
Lahingud Teine maailmasõda Idarinne
Operatsioon Barbarossa
Operatsioon Siegfried
Operatsioon Beowulf
Leningradi blokaad

Väegrupp Nord (saksa Heeresgruppe Nord) oli Teise maailmasõja ajal Poola ja Nõukogude Liidu vastu Idarindel sõdinud Saksa väegrupp.

Väegrupp moodustati 1. septembril 1939. Nimetati ümber väegrupiks B 3. oktoobril.

Formeeriti uuesti väegrupi C osadest mais 1941.

Barbarossa plaan

Väegrupi Nord eesmärk oli Operatsioon Barbarossa käigus Leningradi ja Balti riikide vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid Ida-Preisimaal. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Balti riikide Leningradi suunas, väegrupp Mitte läbi Valgevene Moskva suunas ja väegrupp Süd pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel Volga jõeni ja Põhja-Kaukaasiasse.

Väegrupp Nord väed tungisid 24. juunil Leedu NSV ja Valgevene NSV aladele ning hõivasid Vilniuse ja Kaunase. 26. juunil 1941 jõudsid Väegrupp Nordi 4. tankiarmee Erich von Mansteini LVI soomuskorpus Lätis Daugava jõe joonele. 1. juulil vallutasid 4. tankiarmee väeosad Riia.

1941. aasta juulist oktoobrini osalesid Eesti vallutamisel väegrupp Nordi koosseisu kuulunud ning saksa 18. armeele allunud kolme armeekorpuse üksused, täpsemalt 61., 217. ja 254. jalaväediviis (26. armeekorpus); 291 ja 93. jalaväediviis (42. armeekorpus) ning lahingugrupp Burdach 1. armeekorpuse koosseisus. 27. juulil 1941 vallutati Tallinn, 17. augustil Narva.

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis 1941. aastal.

Väegrupp Nordi koosseisu kuulunud 16. armee ja 4. tankiarmee väeosad osalesid pealetungilahingutes Loode-Venemaal Pihkva, Novgorodi ja Leningradi suunal, Punaarmee Looderinde vägede vastu. 4. juulil vallutasid 4. tankiarmee väeosad Ostrovi ning 8. juulil Pihkva Loode-Venemaal.

Next.svg Pikemalt artiklis 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses.

Leningradi blokaadis väegrupp Nordi 18. armee asetses Leningradi rinde piiramisrõnga perimeetril ning 16. armee Volhovi rindel. Oranienbaumi piirkonnas Punaarmee 8. armee vägedest moodustunud Oranienbaumi kotti tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägede tagalajulgestusteenistuses kasutati peale Saksa julgestusdiviiside ka Eestis vabatahtlikest formeeritud julgestusgruppe.

1944. aasta jaanuaris lõi Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonil Leningradi blokaadirõnga läbimurdmisel Saksa 18. armee Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioonil tagasi ja rinne jõudis Narva jõeni.

Next.svg Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis (1944).

Sai uue nimetuse väegrupp Kurland 25. jaanuaril 1945. Formeeriti uuesti väegrupp Mitte osadest 1945. aasta jaanuaris. Saadeti laiali 5. aprillil 1945 ja selle baasil moodustati 12. armee.

Kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb
Kindralfeldmarssal Georg von Küchler
Kindralpolkovnik Georg Lindemann
Kindralpolkovnik Johannes Frießner
Kindralfeldmarssal Ferdinand Schörner

Komandörid[muuda | muuda lähteteksti]

Allunud väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

September 1939.:

Oktoober 1939.:


Juuni 1941.:

Oktoober 1941.:

Jaanuar 1942.:

September 1942.:

Märts 1944.:

Oktoober 1944.:

November 1944.:

Detsember 1944.:

Jaanuar 1945.:


Veebruar 1945.:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]