Riigipiir

Allikas: Vikipeedia
Hollandi ja Belgia riigipiir kohvikus Baarle-Nassaus
Luhamaa piiripunkt Eesti ja Venemaa vahel

Riigipiir on joon (piir), mis märgib riigi territooriumi[1]. Riigipiiriga määratakse kindlaks riikide seaduste kehtivusala.

Maismaal kulgev riigipiir võib olla orograafiline (kulgeb piki looduslikke tähiseid) või geomeetriline (ühendab kindlaid maapinnapunkte)[1]. Merel kulgev riigipiir võib olla määratud kaugusega rannikust.

Kahe riigi piir (sisuliselt maa- ja veepiir) on tavaliselt määratud vastavate riikide kokkuleppel[1]. Harvem juhtub, et üks riikidest kehtestab riigipiiri ühepoolselt, naabriga kooskõlastamata. Suur osa sõdadest saab alguse põhjusel, et naaberriigid ei ole ühel meelel selles, kust peaks kulgema nendevaheline piir. Konfliktide vältimiseks lepib tänapäeval riigipiiri kokku tavaliselt kahepoolne, harvem erapooletu rahvusvaheline komisjon. Kahe riigi vahele võidakse moodustada neutraalne tsoon, mis ei kuulu kummagi riigi kontrolli alla.

Maa- ja veepiiri kohal on riigi õhupiir.

Riigipiiri ületamiseks on tavaliselt ette nähtud piiripunktid. Piiripunktides võidakse kontrollida piiriületaja dokumente, näiteks viisat, ja pagasit.

Riigipiirilähedastel aladel võib olla moodustatud piiritsoon. Piiritsoonis kehtivad inimeste liikumisele piirangud, näiteks võib piiritsooni pääsemiseks olla vaja vastavat luba.

2005. aasta detsembris oli maailmas umbes 250 472 km maismaariigipiire. Kõige pikem maismaapiir oli Hiinal: 22 117 km. Kõige pikem kahe riigi vaheline riigipiir on USA ja Kanada vaheline riigipiir: 8893 km.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 138.
  2. Iga maailma riigi maismaapiiride pikkus (saksa keeles) Vaadatud 14. juulil 2016