Raasiku

Allikas: Vikipeedia
Raasiku

Elanikke: 1210 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 6694
Koordinaadid: 59° 22′ N, 25° 11′ Ekoordinaadid: 59° 22′ N, 25° 11′ E
Raasiku (Eesti)
Raasiku
Raasiku raudteejaama veetorn
Harju-Jaani kirik
Raasiku Konsum, juuksur ja ambulatoorium

Raasiku on alevik Harju maakonnas Raasiku vallas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Raasikul 1210 elanikku, neist eestlasi 1120 (92,6%).[2]

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Raasiku alevik asub Jõelähtme jõe keskjooksul.

Raasikul asuvad põhikool (asutatud köstrikoolina 1717), rahvamaja, ambulatoorium, apteek, lasteaed "Oravake", raamatukogu, kaks kauplust (Raasiku Konsum ja Raasiku Meierei pood), AS Mistra vabrik (autovaibad, seinakatted) ning katsetehas Raasiku Elekter (elektriseadmed, metallitooted).

Raasikul asub Harju-Jaani Ristija Johannese kirik (nüüdne hoone ehitatud 1863, vanast kabelist on säilinud vundament), kirikuaed, uus ja vana kalmistu ning mõisapark.

Raasikul lõikuvad Tallinna-Tapa raudteeliin ja Aruvalla–Jägala tee, millest hargnevad kohalikud teed Kostiverre, Kehrasse, Anijasse ja Aruarru.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula tekkis 19. sajandil raudteejaama ümbrusse. Asula on oma nime saanud Raasiku mõisalt [1], mida on esimest korda mainitud 1497 (Rasseke), oli rajatud Kaemla (Keamol) küla asemele ja kuulus keskajal Padise kloostrile. Tegelikult paikneb asula Raasiku mõisast 1565. a. eraldatud endise Kambi mõisa[2] maadel.

Ühistransport[muuda | muuda lähteteksti]

Bussid[muuda | muuda lähteteksti]

Raasikul asub 4 bussipeatust: Raasiku ja Võidu (Jägala maantee ääres), Raasiku Side (side juures) ning Rahvamaja (kultuurimaja juures).

Raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Raasiku raudteejaam.

Raasiku raudteejaam rajati 1870.

Raasikult sõidavad läbi elektrirongid, diiselrongid (kiirrongid ei peatu) ja Tallinn-Moskva-Tallinn rong (ei peatu). Päevas sõidab Raasikult läbi kolmkümmend reisirongi.

Raasiku jaamas asuvad kaks kõrget, 210 meetri pikkust ooteplatvormi. Raasiku kahekorruseline puidust jaamahoone oli ehitatud tüüpprojekti järgi. 2000 jaamahoone lammutati, kuid abihooned ja veetorn on säilinud.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Entsüklopeedia 7. köide
  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]