Keri

See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Keri (täpsustus).

---

Keri
Ümbritseb	Soome laht
Koordinaadid	59° 41′ 57″ N, 25° 1′ 16″ E
Pindala	2,88 ha
Pikkus	400 m
Laius	100 m
Rannajoone pikkus	932 m

Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.

Keri saare pindala on vaid 2,88 hektarit ja rannajoone pikkus 932 meetrit.

Nimi

Keri saare nimi tuletub rootsikeelsest sõnast Kockskär või Kokskär, kus sõna skär tähendab 'kari', sõna 'kok' tähendus on aga selgusetu. Saart on nimetatud ka Kougschär, Kaugschär, Kärimaa.

Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi 1855. aastal ilmunud teoses "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" esinevad saare rootsikeelsete nimedena Kockscher ja Koggskär ning ära on toodud nimekuju Bootsinselchen ('laevalaid'). Sama allika järgi oli saarel tulepaak.

Asend

Keri saare kivine rand

Keri saar asub Soome lahes Pranglist rohkem kui 6 km põhja pool, Leppneeme sadamast 18 km ja Piritalt 33 km kaugusel. Keri on üks Eesti põhjapoolseimaid saari.

Loodus

Saare rand

Saare kaguosa 2010. aastal

Saar on loode-kagu sihis pikliku kujuga, madal ning kaetud munakivide, kruusa ja vähesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri.

Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. Gaasi hakati 1906 kasutama, paigaldati vajalikud torud ja ventiilid. Esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi. Hakkas tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas.

Kogu saarel leidunud maagaasi jaoks ehitatud seadmestik osutus kasutuks. Torud ja tsistern läksid endise majakavahi poja Heino Kauküla mäletamise järgi vanametalliks ning allveelaevade Lembit ja Kalev rahastamiseks.

Ka Pranglilt on leitud gaasi, Aksi ja Rammu all on seda samuti.

Saarel leidub rohttaimestikku ja põõsaid.

Tuletorn

Keri tuletorn 2007. aastal

 Pikemalt artiklis Keri tuletorn

Esimest korda kirjeldas saart 1623 Madalmaade kartograaf Willem Janszoon Blaeu, kelle teatel asus saarel meremärk.

22. juulil 1718 andis Vene tsaar Peeter I Venemaa sõjalaevastiku ülemale krahv Fjodor Apraksinile käsu rajada Keri saarele meremärk. 1719. aastaks valmis saarel majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn. Torni metallist pealisehitis on paigaldatud 1857.

1991. aasta suvel märgati, et tol ajal Nõukogude Liidu hüdrograafiateenistuse valduses olnud tuletorni müürist on suur osa alla varisenud.

Saarel on elanud vaid tuletornivahtide perekonnad. Viimane majakavaht lahkus saarelt septembris 2002. Praegu töötab tuletorn automaatrežiimil. Selle energiaallikateks on tuulegeneraator ja päikesepatareid.

2024. aastal lõppesid kolm aastat kestnud ja 1,5 miljonit eurot maksnud tuletorni restaureerimistööd.

Hoonestik

Keri saarel asub mitu hoonet: tuletorn, kinomaja, paadikuur, puukuur, saun, kaevumaja, elumaja, generaatorimaja ja ilmajaam

• 
  Majakavahi maja
• 
  Kaevumaja
• 
  Generaatorimaja
• 
  Paadikuur
• 
  Saun Keri saarel
• 
  Saare lääneosa

Keri kultuuriloos

 Pikemalt artiklis Kaleva mälestusmärk

Mälestusmärk Kalevale

14. juunil 1940 tulistati saarest põhjas alla Soome reisilennuk Kaleva. 14. juunil 1993 püstitati Finnairi rahalisel toel Kaleva huku mälestuseks Kerile mälestusmärk.

Raadioamatöörid on saare tingimusi ära kasutades pidanud seal võistlusi.

Välislingid

• Keri Eesti looduse infosüsteemis
• MTÜ Keri Selts
• Jää teke Keri tuletornist veebikaameraga vaadatuna
• Reis saarele ja tuletornis aastast 1995
• Film "ES2Q" (Eesti Televisioon, 2008)
• Astrid Kannel, Madis Hint "Tulevalvurid Keri saarel" Eesti Sõnumid, 7. september 1994