Väike-Maarja
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Väike-Maarja | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 1,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 1550 (1.01.2020)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 9628[3] | |
| Koordinaadid: 59° 8′ N, 26° 15′ E | |
  | |
 |
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Väike-Maarjas tegutsevad rahvamaja, Väike-Maarja Gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, hooldekodu ning Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]14. sajandist alates oli Väike-Maarja Väike-Maarja kihelkonna keskus.
1873. aastal asutati Väike-Maarjas kihelkonnakool, mille kirikuõpetaja oli Ludwig Fankhaenel ja köster Woldemar Eichhorn. 1883. aastast töötas kihelkonnakooli õpetajana Riia õpetajate seminari kasvandik Peeter Koit. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos.
1896. aastal asutati Väike-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla vallakirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel kohalik põllumeeste selts, millele ehitati ka 1912. aastal insener Fromhold Kangro projekti järgi seltsimaja (Pikk 2). Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka Väike-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati Väike-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi tegevus taastati ja valiti uus juhatus 5. augustil 1995. 1940. aasta juhatusest oli taas rivis ainult Harri Varik.[4]
Aadressil Simuna maantee 5 on säilinud 1893. aastal valminud köstrimaja, mis on arhitekt Alar Kotli sünnimaja.
Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, Alar Kotli ning Kaido Höövelson, sealses Väike-Maarja kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv ning Jakob Tamm.
Aadressil Pikk 1a tegutses 2018. aastani Väike-Maarja Õppekeskus (varem Väike-Maarja Põllutöökool).[5]
Väike-Maarjas sadas 1996. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv vihmakestusrekord Eestis.
-
Väike-Maarja aleviku keskus -
Jakob Liivi monument (skulptor Roman Haavamägi, 1938) -
-
Väike-Maarja keskväljak Georg Lurichi monumendiga
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]- Väike-Maarja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
- Jakob Liivi monument
- Väike-Maarja kirik
- Väike-Maarja seltsimaja
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Väike-Maarja Valla Infoleht, 1. oktoober 2016, nr. 9, Väike-Maarja Põllumeeste Selts 120 Väike-Maarja esimene puhkpilliorkester 120, digar.ee.
- ↑ Väike-Maarja Õppekeskus. EHIS, vaadatud 29.12.2022.