Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend on loetelu Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosadest.

Väeosad Eesti Vabariigi teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Omavalitsus
Asutatud 1941
Tegevuse lõpetanud 1944
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti kindralkomissariaat
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe

Omakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Saksamaa teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Wehrmachti koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

julgestusgrupid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Julgestusgrupp

Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis oma käskkirjaga nr.1236/41 21. augustil 1941 Wehrmachti 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler.

idapataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Idapataljonid

Kaitsepataljonid I[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei Komandöri korraldusel väegruppi "Nord" tagalateenistuse. 1942–1943 aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

Kõik kaitse- ja politseipataljonid allusid administratiivselt SS-i ja politsei Kõrgeimale Komandörile Reichsführer-SS Heinrich Himmlerile läbi Saksa Korrapolitsei juhi SS-Oberstgruppenführer ja Generaloberst der Polizei Kurt Daluege. Operatiivselt allusid kaitse- ja politseipataljonid Wehrmachti väeüksusele, kelle tegevuspiirkonnas väeosad asusid.

1941, suvi
  • 37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
  • 38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
  • 39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
  • 40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
  • 41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
  • 42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon
1941, sügis
1943, kevad

Politseipataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks.

1943, detsember

Piirikaitserügemendid[muuda | muuda lähteteksti]

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses
Next.svg Pikemalt artiklis 300. Eriotstarbeline Diviis, 207. julgestusdiviis

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvuses[muuda | muuda lähteteksti]

Tollipiirkaitsepataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tollipiirikaitsepataljonid

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi Kõrgema SS-i ja Politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

Piirikaitserügemendid (1944–)[muuda | muuda lähteteksti]

Piirikaitserügemendid (1944 –)
SS-Piirikaitserügemendid (14. mai 1944 –)
Tegev 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Idarinne, Wehrmachti Väegrupp Nord
Haru rindeüksused
Liik jalavägi
Suurus 7 rügementi
Next.svg Pikemalt artiklis Piirikaitserügemendid

Relva-SS koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Relva-SS

Eesti SS-leegion[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljon Narva[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"
Logo-WaffenSS.jpg
Relva-SSi logo
Tegev veebruar 1943 – märts 1944
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS 5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
Liik jalavägi
Suurus pataljon
  • Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.5 –)
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (1943.10 –)
Tegev mai 1943 – oktoober 1943
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Suurus brigaad
20. Eesti SS-vabatahtlike diviis
20. relvagrenaderide SS-diviis (1. eesti)
Estonian Division.jpg
Eesti diviisi vapp
Tegev 24. jaanuar 1944 – mai 1945
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Relva-SS
Suurus diviis

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kriegsmarine koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Luftwaffe teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuväe abiteenistus[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Soome teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

200. Eesti Jalaväerügement[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Norra teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Väeosad Nõukogude Liidu teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Punaarmees[muuda | muuda lähteteksti]

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus[muuda | muuda lähteteksti]

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Tegev 1940–1941
Riik NSV Liit Flag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
27. armee
Suurus korpus
Tähtpäevad formeerimine 29. august 1940
23. veebruar 1941 vandetõeotuse andmine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Gustav Jonson
kindralmajor Aleksandr Ksenofontov
kindralmajor Mihhail Duhhanov
180. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1940–1941
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Richard Tomberg
182. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1940–1941
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus Punaarmee
Balti Erisõjaväeringkond
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus diviis
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Jaan Kruus
180. Eesti Laskurdiviis[muuda | muuda lähteteksti]
182. Eesti Laskurdiviis[muuda | muuda lähteteksti]

8. Eesti Laskurkorpus[muuda | muuda lähteteksti]

8. Eesti Laskurkorpus
Tegev 1942–1945
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus Punaarmee
Suurus korpus
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
7. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1941–1945
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus diviis
Tähtpäevad 9. oktoober 1942, lahingulipu annetamine
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
polkovnik August Vassil
kindralmajor Karl Allikas
249. Eesti Laskurdiviis
Tegev 1942–1945
Riik NSV LiitFlag of the Soviet Union.svg
Eesti NSV Flag of the Estonian Soviet Socialist Republic (1940–1953).svg
Kuuluvus 8. Eesti Laskurkorpus
Suurus diviis
Tähtpäevad formeerimine 10. veebruaril 1942, lahingulipu annetamine 18. oktoober 1942
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kindralmajor Lembit Pärn
polkovnik Artur Saueselg
kindralmajor Johan Lombak
7. Eesti Laskurdiviis[muuda | muuda lähteteksti]
249. Eesti Laskurdiviis[muuda | muuda lähteteksti]

Tööpataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise Staap[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

SLÕL "Mehed unustatud armeest"