Balti laevastik Teises maailmasõjas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
NSV Liidu sõjalaevastiku Punalipuline Balti Laevastik (1918–1990)
Naval Ensign of the Soviet Union (1950-1991).svg
Tegev 1918–1991
Riik NSV Liit (1918–1991)
Kuuluvus NSV Liidu merevägi
Haru sõjamerejõud
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Balti laevastiku juhtide loend

Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1940. aastal NSV Liidu – Soome Talvesõjas, Balti riikide okupeerimisel 1940. aastal ning NSV Liidu – Saksamaa vahel peetud lahingutes Idarindel – lahingutes Lätis, Eestis ja Leningradi kaitsmisel aastatel 1941–1943 ning pealetungioperatsioonides aastatel 1944–1945.

Pärast Talvesõda Soomega ja Balti riikide okupeerimist taastas nõukogude Balti mere laevastik 1940. aastal oma endised baasid Eestis (Tallinn ja Paldiski) ja Lätis ning hõivas ka Hanko ja Porkkala piirkonnas (Porkkala sõjamerebaas) ning Karjala kannase oma sõjalaevastiku tegevusbaasidena.

Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu
Peakorter Kroonlinn, Tallinn
Juhtkond PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs
sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko
sõjanõukogu liige vanempolitruk А.D. Verbitski
PBL staabiülem kontradmiral Juri Pantelejev

Teise maailmasõja aegne PBL juhtimine ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

PBL Sõjanõukogusse kuulusid II maailmasõja alguses PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs, laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör Мark Jakovenko, vanempolitruk А.D. Verbitski ja PBL staabiülem kontradmiral Juri Pantelejev.

PBL staabiülemad:

Balti laevastik mereväebaasid ja rannakaitse:

Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse.

PBL peabaas[muuda | muuda lähteteksti]

PBL Peabaas, Tallinnas[1], alates 30. augustist 1941 Kroonlinnas.

Hanko sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hanko sõjamerebaas., ülem: rannikuteenistuse kindralleitnant Sergei Kabanov, 22. juuni – 19. detsember 1941[2];

Läänemere sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Läänemere sõjamerebaas. (ПРИБАЛТИЙСКАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА), ülem kontradmiral Pavel Trainin, 22. juuni – 16. juuli 1941.

Baas moodustati NSV Liidu sõjamerelaevastiku rahvakomissari Nikolai Kuznetsovi käskkirjaga 21. juunil 1941 ning ei jõudnudki funktsioneerida, kuna juba 28. juunil taganesid PBL laevad Lätist[3]; Läänemere sõjamerebaasi koosseisu pidid kuuluma: Liepāja ja Ventspils sadamad, Riia laht, Lääne-Eesti saarestiku lõunaosa ja Saaremaa; Algselt asus SMB keskus Riias, kuid alates 2. juulist juba Saaremaal.

Liepāja sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liepāja sõjamerebaas. (ЛИБАВСКАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА), ülemad: 1. järgu kapten Mihhail Klevinski, 22. juuni1. juuli 1941; 2. järgu kapten Pjotr Iljitš Baraban, september – 27. november 1944; kontradmiral Konstantin Matvejevitš Kuznetsov, 27. november 1944 – 9. mai 1945.

Liepāja sõjamerebaasi koosseisu kuulusid: Milgravise sadam, talvesadam remonditöökodadega ja Daugavgrīva kindlus miinilaoga.Daugavgrīvas asusid ristlejad Kirov, Makim Gorki ja 2 divisjoni eskaadri miiniristlejad: "Gnevnõi" («Гневный»), "Gordõi" («Гордый»), Grozjaši" («Грозящий»), "Streguštši" («Стерегущий») ja "Smetlivõi" («Сметливый»"") – 1. divisjon; "Stoiki" («Стойкий»), "Silnõi" («Сильный»), "Serditõi" («Сердитый») ja "Stroževoi" («Сторожевой») – 2. divisjon. 1. allveelaevade brigaadi koosseisust 2 divisjoni: 7 S- Tüüpi, ristleja "Engels" («Энгельс») ja ujuvbaasid "Irtõš" («Иртыш») ja "Smolnõi" («Смольный»). Ülejäänud 1. brigaadi allveelaevu asusid Liepāja sadamas. Torpeedokaatrite salk – 6 laeva ja 3 endist Läti traallaeva "Virsaitis", "Visturs", ja "Imanta"[4].

Saarte sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saarte sõjamerebaas. (ОСТРОВНАЯ ВОЕННО-МОРСКАЯ БАЗА), ülem: kontradmiral Gavriil Žukov (Жуков Гавриил Васильевич), 18. mai 1943 – jaanuar 1945

Paldiski sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Paldiski sõjamerebaas., ülemad: 1. järgu kapten Konstantin Matvejevitš Kuznetsov, 4. august – august 1944; 2. järgu kapten Pjotr Iljitš Baraban, august 1944 – 9. november 1944[5].

Leningradi sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Leningradi sõjamerebaas ülemad: kontradmiral Fjodor Tšeplanov, 1. – 4. oktoober 1941; kontradmiral Juri Pantelejev, 4. oktoober 1941 – 11. aprill 1942; 1. järgu kapten Gordei Levtšenko, 11. aprill23. juuni 1942; kontradmiral Mihhail Moskalenko, 30. juuni15. august 1942; kontradmiral Ilja Kulišov, 15. august 1942 – 26. märts 1944; 1. järgu kapten Aleksandr Petrovitš Aleksandrov, 26. märts27. november 1944

Kroonlinna sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Kroonlinna sõjamerebaas, ülemad: kontradmiral Vadim Ivanov, 22. juuni20. august 1941; kontradmiral Konstantin Kornev, 20. august1. september 1941; rannikuteenistuse kindralleitnant Innokenti Mušnov, 1. mai19. juuni 1942; 1. järgu kapten Gordei Levtšenko, 25. juuni 1942 – 5. jaanuar 1943;

Pillau sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Pillau sõjamerebaas, ülemad: 2. järgu kapten Naum Teumin, 24. veebruar16. märts 1945; kontradmiral Nikolai Feldman, 16. märts9. mai 1945;

Luga sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Luga sõjamerebaas, ülemad: 1. järgu kapten Aleksandr Petrovitš Aleksandrov, 31. jaanuar20. veebruar 1944; 3. järgu kapten Dmitri Šavtsov, 20. veebruar28. märts 1944; kontradmiral Ilja Kulišov, 28. märts28. juuli 1944;

Porkkala sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Porkkala mereväebaas

Kołobrzegi sõjamerebaas[muuda | muuda lähteteksti]

Kołobrzegi sõjamerebaas

Balti laevastiku sõjamerejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevade eskaader[muuda | muuda lähteteksti]

PBL sõjalaevade eskaader, ülemad: kontradmiral Dmitri Vdovitšenko, 22. juuni18. juuli 1941; kontradmiral Sergei Beloussov, 18. juuli3. september 1941; viitseadmiral Valentin Drozd, 3. september 1941 – 29. jaanuar 1943; 1. järgu kapten Ivan Svjatoe, 30. jaanuar14. veebruar 1943; viitseadmiral Juri Rall, 14. veebruar 1943 – 26. märts 1944; viitseadmiral Lev Vladimirski, 26. märts 1944 – 9. mai 1945.

Sõjalaevade eskaadri laevad
Lahingulaevad (vene keeles линкоры) Marat, Oktoobrirevolutsioon
3. hävitajate divisjon
4. hävitajate divisjon (дивизион эскадренных миноносцев):Svirepõi (Свирепый»), Strašnõi (Страшный)
5. hävitajate divisjon: Slavnõi (Славный), Surovõi (Суровый), Smelõi (Смелый), Skorõi (Скорый), Statnõi (Статный), Stroinõi (Стройный), Strogi (Строгий)
Vahilaevade divisjon (дивизион сторожевых кораблей): Vihr (Вихрь), Taifuun (Тайфун), Tsüklon (Циклон), Tutša (Туча), Burja (Буря), Sneg (Снег), Purga (Пурга), väikelaevade salk, ülem kontradmiral Valentin Drozd, 22. juuni1. september 1941;
Ristlejad (vene keeles крейсер) Kirov, Maksim Gorki
1. hävitajate divisjon: Gordõi (Гордый), Grozjaši (Грозящий), Gnevnõi (Гневный), Smetlivõi (Сметливый), Streguši (Стерегущий)
2. hävitajate divisjon: Stroževoi (Сторожевой), Stoiki (Стойкий), Silnõi (Сильный), Serditõi (Сердитый)
Väikelaevade salga abilaevad: vahilaev (сторожевик) "Tutša" (Туча), Burja (Буря)

Allveelaevad[muuda | muuda lähteteksti]

1. Allveelaevade brigaad, asukoht: Liepāja ja Daugavgrīva. Brigaadi koosseisus: 23 "S" tüüpi allveelaeva ja miinitraaler L–3 ning allveealevad "Kalev" ja "Lembitu" ja endised Läti allveelaevad: "Ronis" ja "Spidola";

1. brigaadi komandör Nõukogude Liidu kangelane 1. järgu kapten Nikolai Egipko (jaanuar – 27. september 1941), asetäitja poliitalal brigaadikomissar G. Obušenkov, staabiülem 2. järgu kapten L. Kurnikov; ülem 2. järgu kapten Aleksandr Tripolski, 27. september 1941 – 4. märts 1942; kontradmiral Andrei Stetsenko, 4. märts 1942 v 15. veebruar 1943; kontradmiral Sergei Verjaovski, 15. veebruar 1943 – 18. aprill 1945; 1. järgu kapten Lev Kurnikov, 18. aprill – 9. mai 1945;

  • 1. Allveelaevade brigaadi 1. divisjon, allveelaevad: S-1, S-3, S-4[6]. S-5, S-6[7], S-7, S-8, S-9 ja ujuvbaas Smolnõi,
  • 1. Allveelaevade brigaadi 2. divisjon, allveelaevad: S-10, S-101, S-102 ja ujuvbaas Irtõš,
  • 1. Allveelaevade brigaadi 3. divisjon, allveelaevad: L-3, Kalev ja Lembitu, Ronis ja Spidola,
  • 4. Allveelaevade brigaadi 4. divisjon, allveelaevad: М-71, М-77, M-78, М-79, М-80, М-81, М-83.
2. Allveelaevade brigaad, asukoht: Tallinn ja Hanko. Brigaadi koosseisus: 19 allveelaeva – Štš-tüüpi 10 tk ja M-tüüpi 9 tk, ujuvbaasid Oka (Ока), Poljarnaja Zvezda (Полярная Звезда), Amur (Амур).

2. brigaadi komandör 2. järgu kapten Aleksandr Orjol (22. juuni1. september 1941), asetäitja poliitalal polgukomissar B. Baibakov, staabiülem 1. järgu kapten N. Ivanovski

Õppebrigaad, asukoht: Kroonlinn ja Leningrad. Brigaadi koosseisus: 23 K, S, Štš ja M tüüpi allveelaeva ning 30 remondis ja ehitusjärgus olevat allveelaeva;

Õppebrigaadi komandör kontradmiral A. Zaostrovtsev, asetäitja poliitalal polgukomissar I. Maiorov, staabiülem 2. järgu kapten P. Maksimov

  • brigaadi 8. divisjon, allveelaevad: М-72, М-73, М-74, М-75, М-76
  • brigaadi 13. divisjon, allveelaevad: Štš-303 (Щ-303), Štš-304 (Щ-304), К-3, К-21, К-22
  • brigaadi 14. divisjon, allveelaevad: K-23, L-1 "Ленинец", L-2 "Сталинец", S-11, S-12, S-13
Üksik õppedivisjon, asukoht Oranienbaum. Brigaadi koosseisus: 11 S, Štš ja P tüüpi allveelaeva[8]: P-1 Pravda (Правда), P-2 Zvezda (Звезда), P-3 Iskra (Искра), Štš-301 (Щ-301), Štš-302 (Щ-302), Štš-305 (Щ-305), Štš-306 (Щ-306), Štš-307 (Щ-307), B-2 (Б-2), L-55, R-1

Üksiku õppedivisjoni komandör 2. järgu kapten Nikolai Eichbaum, staabiülem 2. järgu kapten V. Kassatonov;

Ranniku ehk skäärilaevade brigaad[muuda | muuda lähteteksti]

Ranniku ehk skäärilaevade brigaad, ülemad: 3. järgu kapten Emmanuil Lazo, 22. juuni 1941 – aprill 1942; 1. järgu kapten Pjotr Maksimov, aprill 1942 – september 1942; viitseadmiral Dmitri Vdovitšenko, september 1942 – 9. september 1943; 1. järgu kapten Sergei Kudrjavtsev, 9. september 1943 – 23. juuni 1944; kontradmiral Nikolai Feldman, 23. juuni 1944 – 22. veebruar 1945

2. Torpeedokaatrite brigaad, ülem 1. järgu kapten Mihhail Kapralov, 1. november 1944 – 9. mai 1945;

  • Traallaevade brigaad, ülem 2. järgu kapten Nikolai Mamontov, 7. august – 7. september 1941 ja 18. märts – 16. aprill 1942; 2. järgu kapten Aleksandr Perfjušov, 16. aprill 1942 – 10. aprill 1943; 1. järgu kapten Fjodor Jurkovski, 22. aprill 1943 – 10. aprill 1944
  • 1. Traallaevade brigaad, ülem 1. järgu kapten Fjodor Jurkovski, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945
  • 2. Traallaevade brigaad, ülem kontradmiral Mihhail Belov, 10. aprill 1944 – 9. mai 1945
  • 3. Traallaevade brigaad, ülem 1. järgu insener-kapten Ivan Meško, 30. september 1944 – 16. veebruar 1945; 2. järgu kaptenProhhor Artjomenko, 16. veebruar – 9. mai 1945

Rannakaitsevalitsus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rannakaitsevalitsus, ülemad: viitseadmiral Johannes Green (Ivan Gren), 3. oktoober 1941 – 20. oktoober 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Malahhovski, 20. oktoober 1943 – aprill 1944; rannateenistuse kindralmajor Nikolai Arsenjev, aprill 1944 – 9. mai 1945;
  • 1. Mereväe raudtee suurtükibrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Ivan Dmitrijev, 21. jaanuar 1942 – 30. august 1943; kindralmajor Dmitri Smirnov, 30. august 1943 – 20. märts 1944; polkovnik Sergei Kobets, 18. aprill 1944 – 9. mai 1945;

PBL Õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

PBL Õhujõudude ülem: kindralmajor Vassili Vassiljevitš Jermatšenkov 22. juuni – 15.juuli 1941; lennuväe kindralpolkovnik Mihhail Samohhin, 15. juuli 1941 – 9. mai 1945;
NSV Liidu Sõjalaevastiku PBL Õhujõudude 8. pommituslennukite brigaad
  • NSVL SL PBL ÕJ 1. miini-torpeedo lennuväepolk (5 eskadrilli)
  • NSVL SL PBL ÕJ 57. pommituslennukite polk
NSV Liidu SL PBL ÕJ 10. lennuväebrigaad (10 смешанная авиационная бригада)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (−9.1941)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (−9.1941)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 73. pommituslennukite polk[9] (ru)
NSV Liidu SL PBL ÕJ 61. hävituslennukite brigaad
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 5. hävituslennukite polk[10] (ru)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 11. hävituslennukite polk
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. hävituslennukite polk (9.1941–)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 21. hävituslennukite polk
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 71. hävituslennukite polk (9.1941–)
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 12. üksik hävituslennukite eskadrill[11]
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 13. üksik hävituslennukite eskadrill
  • NSV Liidu SL PBL ÕJ 104. üksik lennueskadrill
kaks üksikut lennuväepolku (sh 15. üksik mereluure lennueskadrill[12])
seitse üksikut lennuväeeskadrilli (ujuklennukid MBR-2 (МБР-2[13])): 18., 41., 43., 44. ja 58. üksik mereluure lennueskadrill (ОМБРАЭ, морскoй ближнеразведывательный авиаэскадрил), 12. ja 44. üksik lennusalk
üksteist üksikut lennuväeeskadrilli

PBL Õhukaitse[muuda | muuda lähteteksti]

PBL Õhukaitse ülem: rannateenistuse kindralmajor Gavriil Zašihhin, 22. juuni – 1. september 1941; polkovnik Maksim Pozdnjakov 3. september 1941 – juuni 1942; lennuväe kindralmajor Pjotr Fjodorov juuni 1942 – 9. mai 1945[14].
PBL Õhukaitse koosseisu kuulus 91 õhutõrjepatareid:
  • Liepajas, 6 patareid (24 76-мм)
  • Tallinnas, 32 patareid
  • Saaremaal, 5 patareid (20 76-мм)
  • Hiiumaal, 2 patareid
  • Paldiskis, 4 patareid (12 76-мм)
  • Pakri poolsaarel, 2 patareid
  • Suur-Pakri saarel (vene keeles Остров Большой Рогге), 1 patarei
  • Väike-Pakri saarel (Остров Малый Рогге), 1 patarei
  • Osmussaarel, 2 patareid (4 76-мм, 4 85-мм)
  • Kroonlinnas, 18? батарей (seisuga 25. jaanuar 1941 48 76-мм)
  • Hanko poolsaarel, 12 батарей (48 76-мм ja 4 85-мм varus)
  • 3. üksik õhutõrjepolk
  • 4. üksik õhutõrjepolk
  • 5. üksik õhutõrjepolk, Tallinnas ja Paldiskis
  • 10. üksik õhutõrjedivisjon, Tallinnas
  • 14. üksik õhutõrjedivisjon,
  • Prožektoripataljon
  • kuulipildujapataljon
  • õhuvaatlus, teavitus ja sidepataljon (vene keeles батальон ВНОС)
  • Õhutõrje 60. üksikdivisjon

Maaväed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. Merejalaväediviis, ülem polkovnik Kornei Andrussenko, 1. detsember 1944 – 9. mai 1945;
  • 1. Merejalaväe eribrigaad (ru), ülem rannateenistuse kindralmajor Terenti Parafilo, 22. juuni – 12. november 1941;
  • 2. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Nikolai Losjakov, 15. juuli – 25. august 1941 ja 2. september – 5. oktoober 1941; 3. järgu kapten Nikolai Lutški, 26. august – 2. september 1941; polkovnik Vassili Ržanoe, 5. oktoober 1941 – veebruar 1943;
  • 3. üksik merejalaväebrigaad, ülem: alampolkovnik Aleksandr Rosloe, 18. juuli 1941 – veebruar 1942; 1. järgu insener-kapten Sergei Gudimov, veebruar 1942 – 15. november 1944;
  • 4. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Boriss Nenašev, 18. juuli – 22. oktoober 1941; polkovnik Aleksei Jarlõgin, 22. oktoober 1941 – november 1941; brigaadikomandör Vladimir Malinnikov, 16. november 1941 – 15. juuli 1942; rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 15. – 20. juli 1942;
  • 5. üksik merejalaväebrigaad, ülem: major Vassili Raikov 21. august – 16. september 1941; polkovnik Vassili Zaintškovski, 16. september 1941 – 3.aprill 1942; polkovnik Semjon Borštšev, 3. aprill – 4. november 1942; polkovnik Leonid Korzunenko,7. november 1942 – jaanuar 1944;
  • 6. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, aprill – 15. september 1941; polkovnik Fjodor Petrov, 15. september – 4. november 1941; polkovnik Kisseljov 9. november – 1. detsember 1941; polkovnik Dmitri Sinotškin, 2. detsember 1941 – märts 1942; T
  • 7. üksik merejalaväebrigaad, ülem: polkovnik Vassili Ržanoe, 15. september 1941 – 4. oktoober 1941; rannateenistuse kindralmajor Terenti Parafilo, 4. oktoober – 15. detsember 1941;
  • 260. üksik merejalaväebrigaad, ülem: rannateenistuse kindralmajor Grigori Grigorjev, 20. juuli 1942 – 14. jaanuar 1943; polgukomissar Pjotr Ksenz 14 – 26. jaanuar 1943; rannateenistuse kindralmajor Ivan Kuzmitšev 26. jaanuar 1943 – aprill 1945;
  • 6. üksik merejalaväe laskurpolk, major Margelov, november 1941 – detsember 1941; polkovnik Grigori Gitšak, september 1942 – detsember 1944.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]