Operatsioon Barbarossa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Barbarossa plaan)
Jump to navigation Jump to search
Operatsioon Barbarossa
Osa Teise maailmasõja idarindest
Operation Barbarossa Infobox.jpg
Päripäeva ülevalt vasakult: Saksa sõdurid Põhja-Venemaal, Saksa leegiheitjameeskond Nõukogude Liidus, Nõukogude Liidu lennukid Moskva lähistel Saksa positsioonie kohal, Nõukogude Liidu sõjavangid teel Saksa vangilaagritesse, Nõukogude Liidu sõdurid lahingus Saksa vägede vastu

Toimumisaeg 22. juuni – 5. detsember 1941
(5 kuud, 1 nädal ja 6 päeva)
Toimumiskoht Valgevene, Ukraina, Leedu, Läti, Eesti, Lääne-Venemaa, Moldova
Tulemus Vaata Tulemus
Osalised
Flag of the Soviet Union.svg Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Väeüksused
Jõudude suurus
Kaotused
  • Kokku:
  • 1 000 000+
Täpsemalt
  • Kaotused 1941. aastaks
  • Wehrmachti andmete põhjal:[14]
    • 186 452 langenut
    • 40 157 teadmata kadunut
    • 655 179 haavatut
    • 8000 haigestunut

  • Kokku:
  • 4 973 820
Täpsemalt
  • Kaotused 1941. aastaks
  • Nõukogude Liidu arhiiviandmete põhjal:[17]
    • 566 852 lahingus langenut
    • 235 339 hukkunut
    • 1 336 147 haigestunut
    • 2 335 482 teadmata kadunut või vangilangenut
    • u 500 000 mobiliseerumise käigus vangilangenud reservväelast

Operatsioon Barbarossa rünnakuplaan

Operatsioon Barbarossa (saksa keeles: Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teise maailmasõjas käigus aset leidnud teljeriikide sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22. juunil 1941.

Operatsioon nime Saksa-Rooma keisri ja Švaabimaa hertsogi Friedrich I Barbarossa järgi, kes legendi kohaselt pidavat päästma Saksa rahva, kui see on oma suurimas hädaohus.

Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda – Donetsi söebassein. Kindral Friedrich Pauluse 1940. aasta lõpus tehtud sõjalised õppused näitasid, et kolmanda jooneni jõudmine on logistilistel põhjustel ebatõenäoline.

Viktor Suvorov ja Pjotr Ivašutin on seisukohal, et Nõukogude luureorganitele sai plaani olemasolu teatavaks 11 päeva hiljem alates selle allkirjastamisest.[19][20] Mihhail Meltjuhhov selle väitega ei nõustu. Oma kirjutises on ta teinud järelduse, et kuigi Nõukogude Liidu Berliini sõjaväeatašee Vassili Tupikov kandis tõepoolest 29. detsembril 1940 Moskvasse ette Hitleri kavatsusest rünnata NSV Liitu, siis on vastavas teates ekslikult kirjas sõja alustamise hetkena märts 1941. Meltjuhhov täpsustab, et kuna direktiivis number 21 ("Barbarossa plaan") on selgelt fikseeritud, et sõjaliste ettevalmistuste lõpetamise ligikaudne tähtaeg on 15. mai 1941, siis "õnnestus Nõukogude luurel saada andmeid selle kohta, et Hitler võttis vastu mingisuguse otsuse, mis oli seotud Nõukogude Liiduga ja Saksamaa suhetega, kuid selle täpne sisu jäi teadmata, nagu ka selle kodeeritud nimetus "Barbarossa"".[21]

Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja 1941. aasta 22. juuni varahommikul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Clark 2012, lk 73.
  2. Glantz 2001, lk 9.
  3. 3,0 3,1 Glantz 2010a, lk 20.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Liedtke 2016, lk 220.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Askey 2014, lk 80.
  6. Glantz 2001, lk 9. (2,68 miljonit)
  7. Glantz 1998, lk 10–11, 101, 293. (2,9 miljonit)
  8. Taylor 1974, lk 98. (2,6 miljonit)
  9. Mercatante 2012, lk 64.
  10. Clark 2012, lk 76.
  11. Glantz 2010a, lk 28. (7133)
  12. Mercatante 2012, lk 64. (9100)
  13. Clark 2012, lk 76. (9100)
  14. Askey 2014, lk 178
  15. 15,0 15,1 Bergström 2007, lk 117.
  16. 16,0 16,1 Askey 2014, lk 185.
  17. Krivosheev 1997, lk 95–98.
  18. Sharp 2010, lk 89.
  19. Suvorov 2000, lk 363.
  20. Ivašutin, P. I. Стратегия и тактика вероломства. – Военно-исторический журнал., 1991 (nr 6), lk 4.
  21. Meltjuhhov 2005, lk 234–235.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Askey, Nigel (2014). Operation Barbarossa: The Complete Organisational and Statistical Analysis, and Military Simulation. (II B). U.S.: Lulu Publishing. ISBN 978-1-31241-326-9.
  • Bergström, Christer (2007). Barbarossa – The Air Battle: July–December 1941. Classic Publications. ISBN 978-1-85780-270-2.
  • Clark, Lloyd (2012). Kursk: The Greatest Battle: Eastern Front 1943. Headline Review. ISBN 978-0755336395.
  • Glantz, David (1998). Stumbling Colossus: The Red Army on the Eve of World War. University Press of Kansas. ISBN 978-0700617890.
  • Glantz, David (2001). The Soviet-German War 1941–1945: Myths and Realities: A Survey Essay.
  • Glantz, David (2010a). Barbarossa Derailed: The Battle for Smolensk, Volume 1. Helion & Company. ISBN 978-1906033729.
  • Krivosheev, G. F. (1997). Soviet Casualties and Combat Losses in the Twentieth Century. Greenhill Books. ISBN 978-1853672804.
  • Liedtke, Gregory (2016). Enduring the Whirlwind: The German Army and the Russo-German War 1941-1943. Helion and Company. ISBN 978-0-313-39592-5.
  • Mercatante, Steven (2012). Why Germany Nearly Won: A New History of the Second World War in Europe. Praeger. ISBN 978-0313395925.
  • Mletjuhhov, Mihhail (2005). Stalini käestlastud võimalus: Nõukogude Liit ja võitlus Euroopa pärast 1939–1941 (dokumendid, faktid, arvamused). Tartu: Elmatar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. ISBN 9789949435036.
  • Taylor, Alan (1974). History of World War II. Octopus Books. ISBN 978-0706403992.
  • Sharp, Jane (2010). Striving for Military Stability in Europe. Routledge. ISBN 978-1134325818.
  • Suvorov, Viktor (2000). Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda. Tallinn: Olion (Tallinn: Ühiselu). ISBN 9985661648.