Märtsipommitamine Narvas

Märtsipommitamine Narvas oli 6./7. märtsi ja 7./8. märtsi öösel 1944 toimunud Nõukogude Liidu õhujõudude suurrünnak Narvale, milles käigus purustati enamik linnast.

Vaade Narva jõelt Narva vanalinnale (1930–1940)

Sündmused Narva rindel 1944. aasta esimestel kuudel

14. jaanuaril 1944 alustas Punaarmee operatsiooni "Säde" ehk Leningradi-Novgorodi suurpealetungi, mille eesmärgiks oli purustada Saksa väegrupp Nord, vallutada Narva ja seejärel kogu Eesti ning liikuda edasi Saksamaa suunas. Punaarmee üksused jõudsid 2. veebruaril Narva jõeni ja saatsid kohe oma eelosad üle jõe, moodustades sillapead Narva-Jõesuus, Riigikülas ja Vaasa–Vepsküla–Siivertsi piirkonnas. Narva-Jõesuust paiskasid kaitsel olnud väed Punaarmee üksused tagasi, kuid teised sillapead jäid püsima ning jõejoonel asuvad kaitsjad püüdsid ainult takistada nende laiendamist.

2. veebruaril tulid Nõukogude 8. armee esimesed osad Vääska kohal üle jõe, kus nende vastas oli üks rühm 29. Eesti Politseipataljonist. Varsti valgusid Punaarmee väeüksused sealt lõuna ja põhja poole. 29. Eesti Politseipataljon kandis suuri kaotusi, kadus juhtimine ja üksikud rühmad taandusid oma algatusel Auvere suunas. Suuremad Punaarmee väeüksused hakkasid üle jõe valguma Krivasoo kohal ning liikuma lääne ja põhja suunas.

20. Eesti SS-Diviis hävitas mitu päeva kestnud ründeheitlustes vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. Nõukogude vasturünnakuid tagasi lüües purustati 14 tanki.

1. märtsil 1944 alustas Punaarmee Putki soos suurrünnakut. Lahingu esimeses osas õnnestus Punaarmeel läbi murda esimesed kaitseliinid ja kiiluda kaitsesse mitme kilomeetri sügavuselt. Läbimurde riivistamiseks paisati kõik Armeegrupil Narwa käepärast olnud väeosad, nende hulgas ka Toila metsalaagris viibivad Rebase ja Soodeni juhitavad Eesti idapataljonid.

5. märtsil alustas 11. diviis koos Nordlandi diviisi osade toetusel vasturünnakut Putki suunas. Putkist idas rünnakul edu ei olnud, kuna raskel maastikul kadus side ründavate väeosade vahel ja diviis oli sunnitud kaitsele asuma koos Eesti pataljonidega. Rindejoon taastati kohas, kus see oli asunud enne 1. märtsi.

 Pikemalt artiklites Narva lahing (1944) ja Jaanilinna sillapea

Narva suurpommitamine 1941–1944

Nõukogude Liit korraldas õhurünnakuid Narvale kogu sõja vältel. Esimesed sellised toimusid juba 1941. aasta sügistalvel. Kokku korraldas punalennuvägi Narvale üle kolmekümne õhurünnaku. Esimesed rünnakud sooritati suhteliselt väheste lennukitega ja need olid mõeldud peamiselt sakslaste tagala häirimiseks. Ajapikku muutusid õhureidid aina jõulisemaks. Pommitabamuste järgi võib järeldada, et eelkõige olid sihtmärkideks Narva sillad ja raudtee. Seetõttu said enim kannatada raudteeäärsed ja sildade läheduses asuvad Narva linnaosad, eelkõige Joaoru ja Uusküla, aga ka Peetri eeslinn ja raudtee ümber asuvad piirkonnad Jaanilinnas. Kuid pommitamise tõttu said kannatada ka raudteest eemal asuvad piirkonnad, eriti Kreenholm; purustusteta ei pääsenud ka Narva vanalinn ja Narva-Jõesuu. 1944. aasta alguseks oli linn saanud sõjategevuse tõttu kannatada, kuid ilmselgelt vähem kui näiteks Tartu, kus juba 1941. aastal hävis 1/8 hoonestusest.

1929. aasta Narva linnaplaan

Vaade Narva jõelt Narva vanalinnale (1930–1940): Narva Jaani kirik, Narva Issanda Muutmise peakirik, Koidula puiestee ja Pimeaia tänav, Victoria bastion

• Jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
• 25. jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid
• 5. märts 1942, Narva – surma sai 8 tsiviilisikut
• 8. märts 1942, Narva – toimus 2 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
• 11. märts 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
• 15. märts 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 25. juuni 1942, Narva – kannatada sai raudteesild
• 2. august 1942, Narva – üks inimene sai surma ja neli haavata
• 6. august 1942, Narva Jõesuu – väiksemad kahjustused hoonetel
• 5. oktoober 1942, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 7. oktoober 1942, Narva – 7 tsiviilisikut sai surma
• 14. jaanuar 1943, Narva – hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut sai surma
• 9.–10. veebruar 1943, Narva – raudteejaamas sai pommitabamuse laskemoonarong
• 11. veebruar 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 13. märts 1943, Narva – 10 tsiviilisikut sai surma
• 16. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 25. märts 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 16. mai 1943, Narva – Kreenholmi piirkonnas said umbes 70 saksa sõjaväelast ja tsiviilisikut surma.
• 13. juuni 1943, Narva – Hävisid Raekoda ja muuseumihoone, 6 tsiviilisikut said surma
• 18. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 24. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel
• 1. veebruar 1944, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel. Evakueeriti 85% elanikest, ülejäänud elanikud evakueeriti järgmiste rünnakute ajal
• 1. märts 1944, Narva – linnale heideti üle 200 lennukipommi

Rinde lähenedes kogu Narva tsiviilelanikkond evakueeriti. Evakuatsioon algas 25. jaanuaril ja kestis 2.–3. märtsini 1944. Nõukogude Liidu korraldatud suurpommitamise ajaks oli kogu linn tsiviilelanikest tühjendatud.

Narva suurpommitamine 6./7. ja 7./8. märtsi öösel 1944

Nõukogude väejuhatus kavandas 8. märtsile uut suurpealetungi. Selle ettevalmistamiseks ja kättemaksuks Punaarmee üksuste tagasilöömise eest korraldasid Nõukogude Liidu õhujõud 6./7. märtsi öösel Narva suurpommitamise. Ühtekokku osales rünnakus üle 100 pommitaja. Samaaegselt avas Punaarmee suurtükivägi turmtule linnale. Nõukogude lennuvägi ründas Narvat kahes laines. Esimene, 6./7. märtsi öösel toimunud rünnak oli suunatud eelkõige Narva jõe läänepoolsele kaldale, ulatudes Narva kesklinnast kuni 8 kilomeetrit linnast väljas asuva Peeterristini. Järgmisel 7./8. märtsi ööl toimunud teine õhurünnak tabas eelkõige Jaanilinna sillapead. Tollaste ajakirjandusväljaannete järgi heitsid Nõukogude lennukid kahe öö jooksul Narvale tuhandeid süüte- ja lõhkepomme, mille tagajärjel olnud linn "üksainus leekidemeri". Pärast pommitamisi algas 8. märtsi hommikul kaks ja pool tundi väldanud rünnakueelne Punaarmee suurtükiväe ettevalmistustuli. Selle käigus lasti välja "tuhandeid tonne mürske ja miine", tulelöögis osalesid ka Eesti Laskurkorpuse kahe suurtükipolgu kahurid, mis tulistasid välja 7000 mürsku.

Sõjajärgne Peetriplats

• 17.–19. märts 1944, pommitati Narva varemeid ja 25. juulil 1944, Narva linn purustati täielikult.

Linna tabanud häving

Eesti ajaloolane Andres Toode: "Narvat tabanud õhurünnak ja kahurituli tekitasid linna hoonestusele ränka kahju ja ehkki elanikud olid evakueeritud, polnud tsiviilohvrid tõenäoliselt päris olematud. Narva elanikkonna kohustuslikust evakueerimisest hoolimata lubati linna jääda väikesel hulgal tsiviilisikutel, kelle ülesandeks oli tõenäoliselt tühja linna ja selle kommunikatsioonide hädavajalikul tasemel toimimas hoidmine või erinevate tugiteenuste pakkumine sõjaväele. Pole ka välistatud, et mõni inimene võis evakueerimisest maha jääda, võib-olla ennast sihilikult peites. Linna jäänud väheste tsivilistide hulgas oli ka naisi ja lapsi. Siiski ei saanud hukkunud tsiviilelanike arvud väga suured olla. Seevastu linnas, eriti Jaanilinna sillapeal paiknevad Saksa väeosad kandsid tõsiseid kaotusi nii elavjõus kui tehnikas." Andres Toode sõnul oli 1944. aasta alguseks sõjategevuse tõttu Narvas hävinud umbes 10% hoonetest. Seega oli Narva selleks ajaks kandnud tõsiseid kahjusid ja oli Tartu järel üks enim kannatada saanud linnu Eestis.

Narva börsihoone 1930-ndatel

Pommitamise tagajärjel hävis Narva ajalooline 17. sajandi teisest poolest pärinev Narva vanalinn. Linnas olnud 3550 kivihoonest oli hiljem võimalik vaid 198 elamiskõlbulikuks kohendada. Hävinud olid kõik ajaloolised hooned: Narva raekoda, iidne börsihoone, kaalukoda, Peeter I maja, Narva sünagoog, Nikolai sõjaväekirik-maneež, Narva Peetri kirik ja paljud teised sajanditevanused hooned. ENSV Plaanikomitee 24. aprillil 1950 otsusega nr 7, mis kohustati Narva linnavõimu Narva vanalinna varemed lammutama ning saadud materjali teedeehituseks kasutama, ehkki veel 1947. aastal olid Narva vanalinna 31 hoone varemed võetud muinsuskaitse alla. Ajaloolisest hoonestikust Narva vanalinnas taastati pärast sõda vaid kolm ehitist (Narva raekoda ja kaks elamut) ning Hermanni linnus.

Narva Peetri kirik

Nõukogude allikatest hindab purustusi kõige suuremaks Saksa okupatsiooni kuritegusid vaatlev koguteos 1947. aastal, mille andmetel polnud Narva jäänud ühtki tervet maja. Kui arvesse võtta seda, et peaaegu kõigil majadel oli mõni aknaruut katki, võib seda väidet ka tõeseks pidada. Narva elamuvalitsuse poolt 1945. aasta veebruaris koostatud nimekirjas on nimetatud 288 säilinud elumaja kogupindalaga 76 127 ruutmeetrit; juurdelisatud märkuse järgi olid neist "umbes pooled" elamiskõlblikud – ülejäänud vajasid avariiremonti. 288 säilinud maja moodustas sõja eel linnas olnud 3162 eluhoonest 9%. Kui aga silmas pidada elamispinda, siis moodustab säilinud 76 127 ruutmeetrit sõjaeelse Narva 300 000 ruutmeetrisest elamufondist suisa neljandiku.

Välislingid

• Terrorirünnakud kodumaale. Narva ja Tallinna hävitamine. Malevlane nr 11, 23. märts 1944. Lk 3–4, (PDF)
• Garel Püüa. "Punaarmee õhurünnakud hävitasid ajaloolise Narva linna" Eesti Päevaleht, 27. juuli 2006

Kirjandus

• Reigo Rosenthal, Punaarmee kaugtegevuslennuväe rünnakud Narvale 1944. aasta märtsis (lk 51–66), TUNA nr 1/2024