August Feldman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
August Feldman
Sündinud 15. märts 1899
Pärnu, Liivimaa kubermang
Surnud 5. august 1970
Tallinn
Auaste polkovnik
Juhtinud 7. Eesti Laskurdiviisi staabiülem
249. Eesti Laskurdiviisi ülema asetäitja
249. Eesti Laskurdiviisi ülem
8. Eesti Laskurkorpuse ülema asetäitja
Eesti NSV sõjakomissar
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Vene kodusõda
Teine maailmasõda

August Feldman (15. märts 1899 Pärnu, Liivimaa kubermang5. august 1970 Tallinn, Eesti) oli nõukogude sõjaväelane (polkovnik), aastatel 19511954 Eesti NSV sõjakomissar[1].

August Feldman sündis 1899. aastal Pärnus Waldhofi tselluloosivabrikutöölise perekonnas ning asus 15-aastasena tööle lukksepa õpilasena samas Waldhofi tselluloosivabrikus, kus töötas ka ta isa, kus töötas kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.

1917. aasta oktoobris asus ta tööle keisririigi politsei asemel moodustatud miilitsasse ning 1918. aasta augustis astus ta vabatahtlikuna Tallinna kommunistlikusse kütipolku, millega taganes pärast Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt Nõukogude Venemaale. Nõukogude Venemaal osales ta Vene kodusõja lahingutes Uurali piirkonnas.

Pärast 1918. aasta novembris alanud Nõukogude Punaarmee pealetungi Eestisse osales Eesti Vabadussõjas Punaarmees Narva all ning pärast Eesti vägede võitu Vabadussõjas osales nõukogude Punaarmee koosseisus lahingutes Daugavpilsi piirkonnas ja Nõukogude-Ukraina sõjas Kurski, Belgorodi, Mariupoli piirkonnas Nestor Mahno vägede vastu Ukrainas. 1920. aastal osales sõjategevuses Krimmis Peter von Wrangell vägede vastu.

1922. aastal asus A. Feldman õppima Petrogradi Internatsionaalsesse Sõjakooli eesti gruppi ning lõpetas sõjakooli 1925. aastal. Pärast kooli lõpetamist suunati tegevteenistusse, kus teenis rühmaülemast polgu staabiülema ametikohani.

Teise maailmasõja Nõukoguse-Saksa sõja alguses 1941. aasta suvel teenis A. Feldman 400. Laskurpolgu staabiülemana, jäi sõja alguskuudel piiramisrõngasse, kuid suutis taganeda koos oma väeosaga Vjazma piirkonnas Punaarmee vägedeni.

Pärast edukat väljamurdmist piirmisrõngast määrati A. Feldman 89. Laskurdiviisi staabi operatiivoskonna ülemaks, kellena osales lahingutes Idarindel.

1941. aasta lõpus suunati Uurali sõjaväeringkonda, kus formeeriti Eesti rahvusväeosasi ning määrati 7. Eesti Laskurdiviisi staabiülemaks.

25. septembril 1942 pärast 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimist määrati A. Feldman 249. Eesti Laskurdiviisi ülema asetäitjaks ning osales diviisiga Velikije Luki lahingutes.

1944. aastal pärast 249. diviisi ülema Johan Lombaku haavatasaamist, määrati 249. diviisi ülemaks ning juhtis Punaarmee ja Eesti Laskurkorpuse koosseisus 249. diviisi lahingutegevust Lõuna-Eestis ja Emajõe ääres toimunud lahingutes ning Sõrve säärel.

A. Feldmani juhitud 249. Eesti Laskurdiviisi autasustati edukate lahingute eest Emajõe piirkonnas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega Punalipu ordeniga. Diviisi koosseisu kuulunud 921. Laskurpolku autasustati Punalipu orden; 779. Suurtükiväepolku 3. järgu Kutuzovi ordeniga; 307. Üksikut tankitõrjedivisjoni Aleksandr Nevski ordeni ning 917. Laskurpolku ja 925. Laskurpolku Punatähe ordeniga.

Pärast Teise maailmasõja lõppu määrati August Feldman 8. Eesti Laskurkorpuse ülema asetäitjaks ning seejärel tegutses ta Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise kateedri juhatajana.

1951. aastal määrati August Feldman Eesti NSV sõjakomissariks, kellena ta tegutses 2 aastat.

August Feldman arvati erru 1954. aastal ning suri Tallinnas 1970. aastal. Ta maeti 8. augustil 1970 Metsakalmistule[2].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]