Jäämurdja

See artikkel on laevatüübist; silda jää eest kaitsva rajatise kohta vaata Jäämurdja (rajatis); Viktor Suvorovi raamatu kohta vaata "Jäälõhkuja (Suvorov)". Jäälõhkuja on ka linavästriku rahvapärane nimetus.

Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel. Nõrgema jää läbimise võime võib olla ka teistel laevatüüpidel.

Ajalugu

Maailmast

Klassikaliste jäämurdjate eelkäija oli Saksamaa jäämurdja Eisbrecher I, hilisema nimega Eisfuchs. See laev ehitati 1871. aastal insener Ferdinand Steinhausi projekti järgi Hamburgis jää tõhusamaks läbimiseks lusikvööriga. Eisfuchs teenis kodusadamat 85 aastat kuni 1956. aastani.

Esimene arktiline jäämurdja oli "Jermak".

1959 lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäämurdja, aatomijäämurdja "Lenin", mille veeväljasurve oli 16 000 t ja peaturbiinide võimsus 32,4 MW.

Eestist

Tallinna sadama esimene jäämurdja oli "Stadt Reval".

Eesti tuntuim ajalooline jäämurdja oli (on) "Suur Tõll".

Kirjeldus

Jäämurdjat kasutatakse selleks, et pikendada navigatsioonihooaega kinnikülmuvatel veekogudel. Selleks on tal tugevdatud kere ja võimas jõuseade (peamasinad). Võimsam jäämurdja võib murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali (sõidurenni) laevakaravanidele ja abistada üksiklaevu jäävangist vabanemiseks. Kui jäämurdja sõidab vastu jäävälja, tõuseb ta kaldvöör jää servale ja purustab selle oma raskusega.^[1] Laeva, mis ei suuda jäämurdja järel iseseisvalt jääkanalis sõita, võib enamik tavajäämurdjaid võtta jäigalt puksiiri. Selleks kinnitatakse pukseeritava laeva vöör jäämurdja ahtritekile.

Jäämurdja ehituse iseloomulikud jooned on tugevdatud kere, võimsam jõuseadmete jõudluse suhe veeväljasurvesse võrrelduna tavapärasema laevaga, parem manööverdamisvõime ning jäämurdmisvööri- ja ahtertäävi olemasolu. Uuema põlvkonna jäämurdjate ehitamisel on kasutatud uusi teoreetilisi põhimõtteid: tähelepanu pööratakse energia säästmisele ja massi vähendamisele.

Eristatakse mere ja sisevete jäämurdjaid. Põhjamaades ehitatakse reisi- ja kaubalaevad sageli nii kõrge jääklassiga, et need ei vaja tavatalvel jäämurdja abi.

Jäämurdjad Eestis tänapäeval

Eesti Vabariigil on alates 1993. aastast olnud üks võimsam jäämurdja – "Tarmo" (võimsus 10 120 kW; ehitatud Soomes 1963). Esimene kolmest karmil talvel vajalikust jäämurdjast on projekteeritud, kuid seda otsustati mitte ehitada. See-eest on Veeteede Ametil leping Tallinna Sadama ostetud jäämurdja Botnica kasutamiseks.

Pärnu lahes, kus jää püsib eriti kaua, kasutatakse mitmeotstarbelist laeva EVA 316.

Vaata ka

Viited

↑ Mereleksikon. Tallinn, 1996

Välislingid

[1] Mereleksikon. Tallinn, 1996

[1]