Kumari laid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kumari laid. Vaade idast
Kumari laiu kaart

Kumari laid on ligikaudu 20 hektari suurune asustamata laid Väinameres. Laid on kolmnurkse kujuga. Asub Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ja Puise küla territooriumil.

Laiu järgi muutis oma nime Eerik Sits (Eerik Kumari).

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Laiust edelasse jääb madal ja piklik Sipelgarahu ning põhja kormoranide koloonia poolest tuntud Tondirahu. Sellest omakorda veidi põhja pool asub Valgerahu. Lähim punkt mandril, milleks on Puise nina, asub 5,5 kilomeetrit idas; Muhu saar jääb 11 kilomeetrit edelasse ja lähim Hiiumaa laid, Kõverlaid, 9 kilomeetrit läände.

Laiust läänes asub Kumari madal, lõunas Kumari lee.

Laiust mandri pool asub Kumari kanal, mida tänapäeval ei kasutata; laevatee kulgeb laiust läänes.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kumari laid
Kõre Kumaril

Kumari laiule on iseloomulik tihe kadastik, samuti leidub seal ranna- ja aruniite.

Laiul pesitseb ja peatub rohkesti linde.

Laiul on juttselg-kärnkonnade ehk kõrede populatsioon. Saarele on toodud lambaid, kellest osa on metsistunud ja elab saarel aastaringselt.[1]

Talviti kuhjuvad randa rüsijäävallid.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kumari laiul asusid kõrts ja muud hooned, mida tänapäevaks säilinud ei ole.

Kumari laiul ning selle ümber 500 meetri laiusel veealal on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks ning järelevalve- ja päästetöödeks.[2]

Suviti käivad looduskaitsetöötajad ja vabatahtlikud laiul heina niitmas ja kadakaid raiumas.[3][4]

Saare põhjaosas asub Kumari päevamärk, mille Veeteede Ameti 2009. aastal kasutusest kõrvaldas.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Silvia Lotman. "Kumari kõrele meeldib, kui kord aastas heina niidetakse". (pdf). Roheline Värav, 08. juuni 2007. Kasutatud 09.08.2009. Arhiiviversioon.
  2. "Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskiri".
  3. "ELF talgud Kumari laiul".
  4. Kaie Ilves. "Juttselg–kärnkonnade elupaigast leiti naftareostus". Lääne Elu, 27. mai 2006.
  5. Teadaanded meremeestele, nr 11, 2009, lk 7

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]