NSV Liidu piirivalve Eestis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 22. juuni 1940 – 27. juuni 1941
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
Endine Nõukogude Liidu piirivalve vaatlustorn Uitru säärel
Sümboolne Nõukogude Liidu piiritulp endises Hara 10. piirivalvekordonis

NSV Liidu piirivalve Eestis on ülevaade Eesti territooriumil aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 asunud ning tegutsenud NSV Liidu riigipiiri valvamisega tegelenud NSV Liidu piirivalve organisatsioonist ja tegevusest.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi piirivalve ettevalmistused iseseisva Eesti piiride kontrolliks algasid juba esimestel päevadel pärast NSV Liidu poolt läbiviidud juunipööret Eestis 21. juunil 1940. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat andis välja samal päeval (s.o 21. juunil) käskkirja nr 00867, mille alusel muudeti seni Eesti Vabariigi ja NSV Liidu riigipiiri valvanud 6., 8. ja 10. piirivalvesalga isikkoosseisu ning nad suunati oma uutesse dislotseerumispaikadesse Eesti lääne ja põhjapiirile. Eesti-NSV Liidu piiri jäid katma 7. (Kingissepa salk), 9. (Pihkva salk), 11. (Rõmšanski) piirivalvesalgad.

Eesti NSV sisejulgeolekut kontrolliv ja Nõukogude võimu riiklikku julgeolekut tagav Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati alles pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt 8. augustil 1940.

NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]

NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus (Управление пограничных войск НКВД Прибалтийского округа, ka Управление ПВ НКВД Прибалтийского округа) keskusega Tallinnas (Pärnu maantee 27), mis moodustati NSV Liidu ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsusega 14. augustist 1940 koos teiste (Ukraina, Valgevene, Moldaavia ja Musta mere) uute piirivalveringkondadega[1].

Juhid
  • riikliku julgeoleku kindralmajor Konstantin Rakutin (1902–1941), (Ракутин Константин Иванович )[2], senine Leningradi PV ringkonna staabiülem.
    • valitsuse ülema asetäitja poliitalal ja poliitosakonna ülem Nikolai Potehhin
    • valitsuse staabiülem riikliku julgeoleku major I. Ivanov;
  • NSV Liidu SARKi Balti mere piirivalveringkonna juhtkond Tallinnas (123)
  • Piiripunktid Tallinnas, Pärnus (ning Riias, Liepājas ja Ventspilsis).

6. piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 6. piirivalvesalk.

Staap – Rakveres (isikkoosseis, 1167). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Andrei Jefstafjevitš Bulõga, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal vanempolitruk Pjotr Karlovitš Suvalov, piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Veniamin Fjodorovitš Nesterov. Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis ulatus Tallinna ja Suurupi lähedal asuvast Ninamaa neemest kuni Leningradi oblastis asuva Bal-Kuzjomkino külani) moodustatud komandantuuride ülemad: 1. komandantuur major Sokolov (hukkus lahingus 20. augustil 1941), komandantuur nr 2 – kapten Lavrentjev (hukkus lahingus 20. septembril 1941), komandantuur nr 3 – kapten I.G. Bobkov, komandantuur nr 4 – kapten N.I. Tšugunov, komandantuur nr 5.

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust ja Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 7. augustil, kui Saksa väed jõudsid 7. augustil Kunda piirkonnas Soome laheni, lõigati piirivalvesalk pooleks ning 1. ja 2. kordon koos salga ülema Nesteroviga taganes Leningradi piirkonda. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt.

8. piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 8. piirivalvesalk.

Salga staap oli Haapsalus (isikkoosseis, 1153). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku polkovnik Stepan Mihhailovitš Bunkov (Буньков Степан Михайлович), piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Georgi Grigorjevitš Lanin (hukkus lahingus 13. juuli 1941), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku kapten Konstantin Mihhailovitš Šiškov (Шишков Константин Михайлович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere rannikut) moodustatud komandantuuride ülemad: komandantuur nr 2 major Smirnov (hukkus lahingus 13. juulil 1941); komandantuur nr 3 vanemleitnant Vostrikov; komandantuur nr 4 kapten Šarapov; komandantuur nr 5 kapten Rukavišnikov (Рукавишников).

Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja algust jaotati piirivalvesalk nõukogude väejuhatuse korraldusel kaheks: 1. ja 2. kordon koos salga ülema Stepan Bunkov liideti aga NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi koosseisu ning osales 1941. aasta Tallinna kaitsmises nõukogude vägede poolt. Salga 3., 4. ja 5. komandantuuri liikmed aga taganesid Leningradi piirkonda.

10. piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 10. piirivalvesalk.

Salga juhtkond, staap ja salga poliitosakond asusid Kuressaares (isikkoosseis, 1179). Piirivalvesalga ülem oli riikliku julgeoleku major Sergei Mihhailovitš Skorodumov, piirivalvesalga ülema asetäitja poliitalal pataljonikomissar Zahhar Fjodorovitš Braslavets (Браславец Захар Федорович), piirivalvesalga staabiülem riikliku julgeoleku major Ivan Hrisanovitš Kotšergin (Кочергин Иван Хрисанович). Piirivalvesalga teeninduspiirkonnas (mis hõlmas Läänemere saari, venepäraselt Moonsundi arhipelaag Saaremaad, Hiiumaad jt) moodustati 1., 2., 3., 4. ja 5. komandantuur.

1. ja 2. komandantuur asusid Hiiumaal, Hiiumaal kordonid nr 1–12 (nr 1 – Sääre, nr 2 – Kärdla, nr 3 – Ogandi (Mudaste), nr 4 – Pihla, nr 5 – Paope, nr 6 – Kõpu (Kõpu mõisas), nr 7 – Tammistu, nr 8 – Nurste (Haldi, Läku talu), nr 9 – Tohvri (Sõrul), nr 10 – Jausa, nr 11 – Kassari (Kiisiküla), nr 12 – Sarve (Heltermaa)), Vormsil nr 13–14, Muhus nr 15.

3., 4. ja 5. komandantuur asusid Saaremaal ja nende koosseisus Saaremaal, kordonid nr 16– 31.

2. Balti mere piirivalvelaevade salk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2. Balti mere piirivalvelaevade salk.

Salga staap oli Tallinnas (isikkoosseis 1474), salga ülem: riikliku julgeoleku 2. järgu kapten Aleksandr Perfilov, sõjakomissar G. Semljakov, staabiülem riikliku julgeoleku 3. järgu kapten B. Tširkov. Salk koosnes 4 divisjonist:

  • 1. divisjon paiknes Tallinnas, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant J. Reznitšenko;
  • 2. divisjon paiknes Liepājas, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant A. Finotško;
  • 3. divisjon paiknes Narva-Jõesuus, ülem riikliku julgeoleku kaptenleitnant M. Turkov;
  • 4. divisjon Liepājas.

11. üksik lennueskadrill[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 11. üksik lennueskadrill.

Lennueskadrilli staap asus Kuressaares (isikkoosseis 260). Eskadrilli lennukid asusid lennuväljadel Saaremaal (Kuressaare lennuväli) ja Hiiumaal (Kihelkonna vesilennukite baas) ning teostas merepiiri valvet Naissaarest kuni Leedu linna Palangani. Eskadrilli ülem: riikliku julgeoleku major N. Petrov, asetäitjaks poliitalal vanempolitruk N. Samohhin. Eskadrilli koosseisus oli 9 pommituslennukit SB ja 3 lähiluurelennukit MBR-2.

  • nooremkoosseisu väljaõppe piirkondlik kool Tallinnas (495)[3]
SARKi Looderinde tagalajulgestusväed
Войска НКВД по охране тыла Северо-Западного фронта
Tegev 27. juuni 1941 –
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi tagalajulgestusväed
Haru piirivalveväed
Ülesanne Punaarmee Tegevarmee tagalapiirkonna julgestus

Lisaks neile kuulusid Läänemere ringkonda veel Liepājas asunud 12. piirivalvesalk (1190) ja 99. üksik rannakaitse piirivalvesalk Hanko poolsaarel (690)[4] ja üksik piirivalvelaevade divisjon.

Balti Piirivalvepiirkonna vägede koosseisu kuulus ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motolaskurdiviisi 3. polk, mis tegeles nõukogude ja kommunistlike asutuste valvega Tallinnas.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#Balti piirivalveringkonna sisevägede nõukogude riigiasutuste valveüksused.

Kuna Eestis paiknevad NSV Liidu piirivalveüksused ei osalenud Teise maailmasõja käigus puhkenud Nõukogude–Saksa sõjas lahingutegevuses Saksa vägede vastu, siis kaasati nad SARKi allüksustena hävituspataljonide ja SARKi motolaskurdiviisi väeüksuste koosseisu ning nad osalesid lahingutes kohaliku vastupanuliikumisega ja hiljem pärast taandumist Tallinnasse, Tallinna kaitsel saksa vägede vastu.

1944–1949[muuda | muuda lähteteksti]

Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 22. november 1944 – 9. mai 1945
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi/SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Esimesed piirivalveväeosad jõudsid Saaremaale 1944. ja 1945. aasta vahetusel, kuid ühtset piirivalvesüsteemi veel ei olnud ja taastatud NSV Liidu riigipiiri valvamise ülesannet täitsid spetsiaalsed jalaväeosad. Olukord muutus 1946. aasta sügisel, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu võttis vastu 26. oktoobri määruse nr 58 ühtsest piirivalvekorraldusest Eesti NSV territooriumil.

Piiritsooni kuulusid kõik saared Soome ja Riia lahes ning Mandri-Eesti rannaäärsed alad. Määratleti ka piiritsoonis elamise ja liiklemise kord. Rannavööndis võis liikuda ainult Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsaorganite välja antud passiga, milles oli kohaliku piirivalve märge ja mis oli tembeldatud erilise pitsatiga. Kohalikud võimuorganid olid kohustatud koostöös piirivalvega seadma randades üles piiritsooni märgistuse. Inimestel oli keelatud võtta enda juurde korterisse ajutisi elanikke jms. Kalurid pidid kõik alused registreerima ning sadamates sisseseatud kord nägi ette alalise valve ja territooriumi piirdega ümbritsemise. Paadid lukustati ning aerud-tullid tuli hoida eraldi panipaigas.

Balti piirivalveringkond
Прибалтийский пограничный округ
Tegev 1946–1949
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Siseministeerium
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Alates 1944. aasta novembri algusest asus Tallinnas Pärnu mnt. 27 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Ringkonna Piirivalvevägede juhatus. 1944. aasta lõpuks oli ringkonna formeerimine peaaegu lõpule viidud. Selle ülesandeks oli merepiiri kaitse okupeeritud Eesti ja Läti piires. ülemaks määrati kindralmajor Stepan Bannõhh, poliitosakonna ülemaks polkovnik I. Krotov. Ringkonna juhatus asus Tallinnas kuni 1950. aastate alguseni.

1944. aasta lõpus andis Balti laevastik ringkonnale üle laevad (osa neist kasutati piirivalveks juba enne sõda), mille baasil moodustati piirivalve mereväeosad.

Eestis asusid 1945. aastal järgmised NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti ringkonna piirivalvevägede väeosad:

  • 99. piirivalvesalk (s/o 2345) staabiga Rakveres alates 1944. aasta lõpust. 1945. aastal oli salgal 6 komandantuuri ja umbes 30 kordonit Lebjažjest (Leningradi oblast, Lomonossovi rajoon) Kolga-Aablani. 3. komandantuur asus Narva-Jõesuus, 4. Aseris, 5. Võsul ja 6. Haral.
  • 11. piirivalvesalk (s/o 2133) staabiga Kuressaares (Kingissepa), oli Saaremaal vähemalt 1945. aasta jaanuari algusest. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Vormsist Sõrveni. 1940.–1950. aastatel oli 1. komandantuur Vormsil, 2. Kärdlas, 3. Putkastes (Hiiumaal), 4.-6. Saaremaal.
  • 106. piirivalvesalk (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. aastal Tsitrest Noarootsini.
  • 7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2243) Tallinnas.
  • (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.

Piirivalveobjektid Eestis 1946[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas oli 1945. aastal nõukogude piirivalve käsutuses vähemalt 30 krunti. Allpool on loetletud piirivalveüksuste (-salkade jm) ja -allüksuste (-kordonite ja -komandantuuride) asukohad Eestis väljaspool Tallinna seisuga 1.06.1946. Enamus neist objektidest olid aga piirivalvevägede kasutuses juba 1940–1941, uuesti hõivati need kohe pärast Saksa vägede taandumist 1944. aastal. Kõik objektid olevat üle antud kohalike võimude sellekohaste otsuste, määruste ja aktidega, mis pärinevad küll peamiselt ajavahemikust jaanuar–aprill 1945, olid aga reeglina reaalselt nõukogude vägede ja piirivalve kasutuses juba varem. Lisaks loetletuile oli ka kümneid maju ning üksikkortereid piirivalve käes n-ö tasuta rendil.

Tallinnas asus sõjaväeladu nr 30, mis allus NKVD-MVD Balti Ringkonna Piirivalvevägede Sõjaväevarustusvalitsusele.

Piirivalveobjektid Eestis väljaspool Tallinna 1. juuni 1946 seisuga:[5]:

1949–1953[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu RJMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus
УПВ МГБ Ленинградского округа[6]
Tegev 1949–1953
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu RJMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Aastatel 1949–1953 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

  • 106. piirivalvesalk, (106 Таллиннский пограничный отряд войск МГБ СССР Управления пограничных войск МГБ СССР Ленинградского округа)[7]

1954–1955[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1954–1955 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse.

Leningradi ringkonna Piirivalveväed teostasid riigipiiri valvet Karjala ANSV-s asunud Pitkajärvest, Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV merepiiril, kuni Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti halduspiirini.

NSV Liidu SMi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsus
УПВ МВД Ленинградского округа[8]
Tegev 1954–1955
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

1955–1963[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1955–1963 kuulusid Eesti NSV territooriumil asunud piirivalveväed NSV Liidu Siseministeeriumi Leningradi ringkonna Piirivalvevägede Valitsuse alluvusse. 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning loodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus, millele allutati piirivalveväed.

1963. aastal ühendati Leningradi ringkonna piirivalveväed Põhja ringkonna piirivalvevägedega, Loode piirivalveringkonnaks (Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ). Loode piirivalveringkonna väed teostasid riigipiiri valvet territooriumil, Arhangelskist kuni Kaliningradi oblastini. Piirivalvevägede valitsus asus Leningradi linnas. Loode piirivalveringkonda kuulusid: Leedu NSV, Läti NSV, Eesti NSV, Arhangelski oblast, Vologda oblast, Leningradi oblast, Murmanski oblast, Novgorodi oblast, Pihkva oblast, Karjala ANSV.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu MN ja RJK Loode piirivalveringkond Piirivalvevägede Valitsus
Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ[9]
Tegev 1963–19
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SMi Piirivalve Peavalitsus
Haru piirivalveväed
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Balti Piirivalveringkond[muuda | muuda lähteteksti]

23. oktoobril 1975 moodustati Loode piirivalveringkonna Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV ja Kaliningradi oblasti territooriumitel asuvatest piirivalvevägede baasil Balti piirivalveringkond, mis teostas riigipiiri valvet Poola rahvavabariigi piirist, mööda Läänemere, Riia lahe ja Soome lahe rannikul. Piirivalveringkonna valitsus asus Riias, Läti NSV-s.

Piirivalve tegevuse aluseks oli NSV Liidu seadus "NSV Liidu riigipiiri kohta".

NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Valitsuse Punalipuline Balti piirivalveringkond
(Краснознаменный Прибалтийский пограничный округ (КППО)[10])
Tegev 1975–1992
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Ministrite Nõukogu j.a. Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
Tähtpäevad 23. oktoober 1975

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulisse Läänemere Piirivalveringkonda kuulusid 6 salka, neist Eesti alal Tallinna (Таллинский ПО), Rakvere (Раквереский ПО) ja Kuressaare (Кингисеппский ПО) salgad, ning lisaks neile 8. piirivalvesalk (s/o 2335) Ventspilsis, 23. piirivalvesalk (s/o 2114) Klaipedas, 95. piirivalvesalk (s/o 2297) Kaliningradis. Ringkonna staap (s/o 2582) ja komandantuur (s/o 9826) asusid Riias.

Kingissepa piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

11. piirivalvesalk (11-й Кингисеппский пограничный отряд КППО[11], в/ч 2133), s/o 2133. Staap ja õppekeskus Kuressaares, Tallinna tänav 19, elamud Pihtla tee 24.

Kärdla komandantuur (1 пограничная комендатура, Берёзовый, в/ч 2133-А)[12]
Kuressaare komandantuur

Piirivalve jalgsi- ja ratsapatrullid Saaremaal ja Hiiumaal liikusid ööpäevaringselt, mööda rannaäärt kulges õhuliin (hiljem maa-alune kaabel), mille kaudu tehti väeosa korrapidajale regulaarselt ettekandeid. Vilsandi piirivalveüksus viidi üle pärast õnnetult lõppenud vahejuhtumit, kus kordoni komandör leitnant Dobrodejev lasi oma teenistusrelvast maha noore naise ja ka kohalerutanud majakaülema[14].

Saaremaal, Sõrve säärel paiknes ka Ventspilsi 8. piirivalvesalga tehnilise jälgimise punkt (ПТН (пост технического наблюдения)), milles asub tänapäeval Sõrve militaarmuuseum, Harilaiul asus s/o 2243 merepiirivalve sideväeosa linnak.

Pärast Vene vägede väljaviimist Eestist jätkas väeosa teenistust Eesti-Vene piiril Narva piirilõigul, pvs staap asus Kingissepa linnas.

Tallinna piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 106. Punalipuline piirivalvesalk
(Таллинский Пограничный Отряд)
Tegev 1954–1990
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve

Tallinna piirivalvesalk ehk 106. Punalipuline piirivalvesalk – sõjaväeosa nr 2198 (106-й Таллинский пограничный отряд Таллин КППО), Rahumäe tee 4 Tallinnas. Kordonite numeratsioon muutus 1976. aastast.

Helgiheitja РП-15-1
Kordonite teeninduspiirkonnas olid kordonihooned, tehnilised ja vaatlus-järelevalvepostid (ПТН, пост технического наблюдения), helgiheitjate РП-15-1 ja (ПСНР, переносные станции наземной разведки "Подъём" и "Кредо"), (РЛС, радиолокационная станция "ДОН")

Tallinna üksik piirikontrollisalk[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna üksik piirikontrollisalk.

Tallinna Üksik piirikontrollisalk – sõjaväeosa nr 2333 (Отдельный Отряд Пограничного Контроля (ОКПП) "Таллин")

Tallinna Üksik piirivalve vahilaevade brigaad[muuda | muuda lähteteksti]

3. üksik piirivalve vahilaevade brigaad Tallinn-Haapsalu-Paldiski – sõjaväeosa nr 2243 (3-я отдельная бригада пограничных сторожевых кораблей ОБСКР). Tallinn, Süsta tänav 5; elamu ja Tallinn, Kaluri tänav 1.

Piirivalvelaevad

Piirivalvelaevade divisjonid asusid Tallinnas Koplis ja Haapsalus Holmil.

Rakvere piirivalvesalk[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu RJK Piirivalvevägede Valitsuse Punalipulise Balti Piirivalveringkonna 6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk
(6-й Ракверский (Гдынский) пограничный отряд КППО, Раквереский (Гдынский [17])
Tegev 1954–1990
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
Ülesanne NSV Liidu riigipiiri valve
Vergi kordoni vaatlustorn helgiheitjahoonega

6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294).

  • 1. piirivalvekordon (6 ПО 1ПЗ (Пограничная застава) Нарва-Йыесуу), Narva-Jõesuu kordon: radarijaam, vaatlustorn. Narva-Jõesuu alev, Koidula 99, 99a, 100, 101[18].
  • 2. piirivalvekordon (6 ПО 2ПЗ Тойла), Toila kordon: 2 radarijaama, 2 vaatlustorni. Ida-Virumaa, Voka vald, Toila.
  • 3. piirivalvekordon (6 ПО 3ПЗ Сака), Saka kordon (Saka): radarijaam, vaatlustorn, elamu. Ida-Virumaa, Kohtla vald.
  • 4. piirivalvekordon (6 ПО 4ПЗ Азери), Aseri kordon ja õppekeskus: radarijaam, vaatlustorn. Lääne-Virumaa, Aseri, Kordoni 10.
  • 5. piirivalvekordon (5 ПО 5ПЗ Кунда), Kunda kordon: radarijaam, vaatlusjaam. Lääne-Virumaa, Kunda, Toolse tee 1.
  • 6. piirivalvekordon (6 ПО 6ПЗ Верги), Vergi kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni (1. Vergi sadamas), 3 elamut. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vergi, Vergi poolsaarel.
  • 7. piirivalvekordon (6 ПО 7ПЗ Высу), (Võsu)
  • 8. piirivalvekordon (6 ПО 8ПЗ Кясму), Käsmu kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut. Lääne-Virumaa, Käsmu, Käsmu poolsaarel.
  • 9. piirivalvekordon (6 ПО 9ПЗ Турбанееме kutsung "Соболь"), Turbaneeme kordon: 2 radarijaama, 4 vaatlustorni (Pärispeal, Saunalahe ääres), elamu. Lääne-Virumaa, Loksa vald, (Turbaneeme, Pärispea poolsaarel.
  • 10. piirivalvekordon (6 ПО 10ПЗ Хара), Hara kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, 2 elamut. Harjumaa, Loksa vald, Hara, Hara lahe kaldal).
  • 11. Pjotr Rodionovi nimeline piirivalvekordon (6 ПО 11ПЗ Тситре; Погранзастава №11 имени Родионова), Tsitre kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni, elamu. Harjumaa, Kuusalu vald, Tsitre.
  • 12. piirivalvekordon (6 ПО 12ПЗ Кабернееме), Kaberneeme kordon: radarijaam, 2 vaatlustorni. Harjumaa, Jõelähtme vald, Kaberneeme Kaberneeme poolsaarel, (katastritunnus 24505:001:0306)
Rutja kordon: radarijaam, 4 vaatlustorni, elamu. Lääne-Virumaa, Vihula vald, Rutja.

Piirivalve vaatetornid: Vainupeal ja Kunda linnas, Viru-Nigula vallas, Rutjal, Käsmus, Natturil, Lobi neeme tipus. Aseris oli Rakvere piirivalvesalga õppepunkt ja Aseri-Aru väliõppekeskus, lasketiiruga.

Next.svg Pikemalt artiklis Letipea veresaun. 1976. aastal

Piirivalve õppekeskused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. Paldiskis (1 УПЗ ШСС Палдиски; 1 Учебная Погранзастава Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 2. Paldiskis (2 УПЗ МОШСС Палдиски; 2 Учебная Погранзастава МежОтрядная Школа Сержантского Состава Палдиски)
  • 3. Aseris

Tegevuse kajastus kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus
Filmograafia

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ПОСТАНОВЛЕНИЕ ПОЛИТБЮРО ЦК ВКП(б) ОБ ИЗМЕНЕНИЯХ В ОРГАНИЗАЦИОННОЙ СТРУКТУРЕ УПРАВЛЕНИЙ ПОГРАНВОЙСК НКВД. 14 августа 1940 г.
  2. Ракутин Константин Иванович (1902–1941)
  3. rkka.ru: Пограничные войска
  4. На стороже Руси стояти: Пограничные войска России: Прибалтийский пограничный округ
  5. Laidoneri Muuseum: NSV Liidu relvajõud Eestis 1945.a: NKVD-NKGB, MVD-MGB: Piirivalve
  6. УПВ МГБ Ленинградского округа
  7. КОЗЛОВ Михаил Матвеевич (1926–1951), герой пограничных войск начальник пограничной 106 заставы
  8. УПВ МВД Ленинградского округа
  9. Краснознаменный Северо-Западный пограничный округ КГБ
  10. Краснознаменный Прибалтийский пограничный округ КГБ
  11. 11-й Кингисеппский ПОГО
  12. Hiiumaa piirivalvekordonid, http://www.mil.hiiumaa.ee/
  13. Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992, Hiiumaa Militaarajalooseltsi poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus Hiiumaa Militaarmuuseumi kodulehelt
  14. Nõukogude armee Lääne-Saaremaal ja selle suhted kohalike elanikega
  15. Kindel kilp - nimeline kordon
  16. Вормси 17 погранзастава остров Вормси
  17. 1 мая Псковскому пограничному отряду исполняется 60 лет
  18. Vabariigi Valitsuse määrus: Riigi omandusse jääva vara nimekirja kohta, Riigi Teataja I 1993, 70, 999

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]