Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ (vene keeles)

Asutatud	1940
Tegevuse lõpetanud	1941
Tegevuspiirkond	Läti NSV, Eesti NSV ja Leningradi oblast
Juhtkond	kindralmajor Sergei Kabanov kindralleitnant Aleksei Jelissejev
Emaorganisatsioon	Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.

1940. aastal pärast Balti riikide annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt ning NSV Liidu – Soome vahelise Talvesõja tulemusel hõivatud Soome territooriumitega kujunenud strateegilises situatsioonis uute Balti laevastiku mereväebaaside loomisega moodustas PBL mereväebaaside ning Läänemere kaitseks võimaliku rünnaku eest uued kaitse ehk kindlustatud rajoonid. Rannakaitse ülesehituse põhimõtted järgisid enne I maailmasõda Eestis ja Soomes ehitatud Keiser Peeter Suure merekindluse ülesehitust ja positsioone.

NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 6. septembri 1940 otsusega liideti kõik Lääne-Eesti saarestikus ja Osmussaarel, asuvad PBL ja laevastiku suurtükiväeosad ühise PBL Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse staabi alluvusse, keskusega Saaremaal Kuressaares. Rannakaitserajooni komandandiks määrati rannateenistuse kindralmajor Sergei Kabanov, seejärel kt. kapten Venjamin Harlamov ning 1941. aasta juunis rannateenistuse kindralleitnant Aleksei Jelissejev, kes allusid otse PBL Sõjanõukogule.

PBL Sõjanõukogusse kuulusid II MS alguses, PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs, sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör М. G. Jakovenko, sõjanõukogu liige vanampolitruk А. D. Verbitski ja PBL staabiülem kontradmiral Juri Pantelejev.

PBL Läänemere rajooni rannakaitse staap asus endises Michelsoni pansionis Kuressaares Allee tänaval, kus ka 1917. aastal oli asunud Väinamere kindlustatud rajooni staap.

Teise maailmasõja järel moodustati Eesti aladel NSV Liidu mereväe Tallinna Mereväebaasi kaitseks Põhja-Eestis Tallinna Merekaitsepiirkond ja Lääne-Eestis Saarte Merekaitsepiirkond.

 Pikemalt artiklis Balti laevastik Teises maailmasõjas

Rannakaitsesüsteem

LRRK rannakaitsesüsteemi kuulusid:

• Tallinna mereväebaasi kaitset maalt (lõunasuunalt) kindlustav Peabaasi rannakaitse,
• Hanko mereväebaasi rannakaitsesektor,
• Läänemere mereväebaasi (sh Liepaja mereväebaas) Riia lahe rannakaitse, kuhu kuulusid:
  • Saaremaa rannakaitsesektor ehk Lõunasektor ja Irbeni rannakaitsesektor, Saaremaa lõunarannik
  • Põhja rannakaitse kindlustatud sektor (СУС БОБР КБФ, Северный укреплённый сектор Береговой обороны Балтийского района Краснознамённого Балтийского флота), kuhu kuulusid Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar
• Kroonlinna mereväebaasi, Kroonlinna kindlustatud sektor, Viiburi kindlustatud sektor ja Suursaare kindlustatud sektor.

130 mm rannakaitsepatarei kahur Б-13 suurtükiõues, Krasnaja Gorka patareist

100 mm B-34, Lennusadama muuseumis

PBL Peabaasi rannakaitse

Tallinna Sõjasadama PBL Peabaasi rannakaitsesüsteemi kuulusid:

• Eelpositsiooni kaitsesektor
• Paldiski ja Tallinna kaitsesektor

Eelpositsiooni kaitsesektor

• Eelpositsiooni kaitsesektor (II MS alguseks)
  • Rannakaitsepatarei nr 12 III-152/45, Hiiumaal, Hiiesaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 26, IV-130/50, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, Tahkunas
  • Rannakaitsepatarei nr 42, III-130/50, Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Ristna piirkonnas
  • Rannakaitsepatarei nr 90, III-130/50, Osmussaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 314, IV-180/57, kaks suurtükitorni Osmussaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 316, IV-180/57, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, Lehtma piirkonnas
  • Rannakaitsepatarei nr 149, III-100/51 (Б–34), Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Poama piirkonnas Pallil («батарея Палли»)
  • Rannakaitsepatarei nr 149 II, I-100/51 (Б–34), Hiiumaal Tärkma neemel Lepikul, Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva Soela väina ääres («батарея Эммасте»)

Ajutine rannakaitsepatarei nr 293, II-130/50 mm Sääre ninal, Hari kurgu ääres Heltermaa lähedal (patareidest nr 26 ja nr 44) («батарея Сарве» или «батарея Хельтермаа»)

• 205. suurtükidivisjon, Osmussaarel

Paldiski ja Tallinna kaitsesektor

130 mm rannakaitsepatarei kahur Б-13 Kuivasaaril. Suurtükk langes Soome vägede valdusesse II maailmasõjas

356 mm TM-1-14 raudteepatarei

• 34. suurtükidivisjoni (juhtkond Väike-Pakril) patareid:
  • Rannakaitsepatarei nr 11, III-152, Suur-Pakril
  • Rannakaitsepatarei nr 21, III-130, Väike-Pakril
  • Rannakaitsepatarei nr 22, IV-130, Pakri poolsaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 241, IV-45,
  • Rannakaitsepatarei nr 243, IV-45,
  • Rannakaitsepatarei nr 244, IV-45,
  • Rannakaitsepatarei nr 245, IV-45,
  • Rannakaitsepatarei nr 246, IV-45
• 94. suurtükidivisjoni (juhtkond Aegna saarel) patareid:
  • Rannakaitsepatarei nr 334, IV-305, Aegna saarel
  • Rannakaitsepatarei nr 181, IV-152, Aegna saarel
  • Rannakaitsepatarei nr 186, IV-152, Viimsi poolsaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 182, III-130, Aegna saarel
  • Rannakaitsepatarei nr 185, IV-120, Viimsi poolsaarel
• 96. suurtükidivisjoni (juhtkond Naissaarel) patareid:
  • Rannakaitsepatarei nr 183, IV-152, Naissaarel
  • Rannakaitsepatarei nr 184, IV-152, Naissaare lõunaosas
  • Rannakaitsepatarei nr 187, IV-120, Suurupi poolsaarel
  • Raudteesuurtükipatarei nr 11, III-356, Pakri poolsaarel
  • Raudteesuurtükipatarei nr 12, IV-180, Pakri poolsaarel

305 mm TM-3-12 raudteepatarei, mis paiknes Krasnaja Gorka fordis

Liivi lahe rannakaitse

Saaremaa rannakaitsesektor

• 206. suurtükidivisjoni patareid:
  • Rannakaitsepatarei nr 317, IV-180, Saaremaal Ninase poolsaarel, Ninasel
  • Rannapatarei nr 197, IV-100/51, Saaremaal Pammana poolsaarel,
  • Rannakaitsepatarei nr 24 (algselt patarei nr 42), B13 IV-130/50, Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel Kõruse/Austla piirkonnas. ca (58°26’; 21°56’)
  • Rannakaitsepatarei nr 25 (algselt patarei nr 43), B13 IV-130/50, Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel Undva ninal (58° 30′ 27″ N, 21° 59′ 50″ E)
  • Rannakaitsepatarei nr 43, III-130/50, Saaremaal Kübassaare poolsaarel, Kübassaarel (58° 26′ 3″ N, 23° 18′ 22″ E) («батарея Кюбассаре»)
  • Rannakaitsepatarei nr 44 (algselt patarei nr 24), III-130/50, Hiiumaal, Tärkma neemel Tohvri (58° 42′ 37″ N, 22° 29′ 17″ E) («батарея Сыру» или «батарея Тоффри»)

Rannakaitsepatarei nr 1, IV-152, Saaremaal Ninaotsa neemel Ruhve küla juures (Ruhve patarei, «батарея Кейгусте» или «батарея Рухве»)

Rannakaitsepatarei nr 2, III-100/51 mm, Muhumaal Tagamõisa poolsaarel Võiküla küla juures (Kuivastu patarei, «батарея Куйвасту»)

Patarei 25-А, üksiku B13 suurtüki I-130/50 positsioon Sõrve poolsaarel Rahuste küla juures. («батарея Рахусте») ca (58°04’; 22°04’)

Kura kurgu rannakaitsesektor

• 207. suurtükidivisjoni patareid:
  • Rannapatarei nr 117, IV-152,
  • Rannapatarei nr 40, IV-130,
  • Rannapatarei nr 46, IV-130,
  • Suurtükipatarei nr 513, IV-76,
  • Suurtükipatarei nr 514, IV-76
• 10. suurtükidivisjoni patareid:
  • Suurtükipatarei nr 193, III-152,
  • Suurtükipatarei nr 194, III-152,
  • Raudteepatarei nr 1, II-76
  • Raudteepatarei nr 2, II-76
• Rannapatarei nr 315, IV-180/57 mm, Saaremaal Sõrve poolsaarel
• Rannapatarei nr 192, III-152,
• Rannapatarei nr 45, IV-130,
• Rannapatarei nr 151, IV-130,
• Suurtükipatarei nr 415, IV-76,
• Suurtükipatarei nr 417, IV-76,

Rannakaitsepatarei nr 3, III-130, Abrukal

Raudteepatarei TM-1-180

Liepaja rannakaitsesektor

• 208. suurtükidivisjoni patareid:
  • Rannapatarei nr 23, IV-130,
  • Rannapatarei nr 27, IV-130,
  • Raudteesuurtükipatarei nr 18, IV-180

LM rajooni dessandikaitse

BLLRR koosseisus moodustati ka 7. juuliks 1941. aastal 6 dessantkaatrite vastast suurtükipatareid: 1.- 6, mille relvastamiseks kasutati maavägede vana tüüpi 76 mm suurtükke. Suurtükipatareid: 1.- 4. asusid Saaremaal ja 5.-6. Muhul. Saaremaal asusid patareid: 1. (kolme suurtükiga) - Laidunina neemel, Kõiguste lähedal 2. (nelja suurtükiga) - Kõiguste lahe ääres Kungla lähedal, 3. (nelja suurtükiga) - Vätta poolsaarel, Vätta lähedal, 4. (kahe suurtükiga) - Suur katla lahe ääres, Nasva lähedal. Muhul asusid 5. (kolme suurtükiga) patarei Suure väina ääres Kuivastu lähedal ja 6. (kolme suurtükiga) patarei Lalli lähedal.

PBL rannakaitse maajõud

Läänemere rajooni rannakaitse koosseisu liideti ka saartel asunud 3. üksik laskurbrigaad (3-ая отдельная стрелковая бригада), (mille koosseisus umbes 6500 sõjaväelast) komandör polkovnik P. Gavrilov. Brigaadi kuulusid: 46. (46-й стрелковыый полк), 79. laskurpolk (79-й стрелковыый полк), Saaremaal ja Muhul, 39. suurtükipolk (staap Karujärve piirkonnas), 111. üksik tankitõrjedivisjon (111-й отдельный противотанковый дивизион (111 одпто)), staap Praakli mõisas. 39. suurtükipolgu (39-й артиллерийский полк (39 ап)) koosseisus oli 4 suurtükidivisjoni: 1., 3., 4. Saaremaal ja 2. Hiiumaal.

Brigaadi juhtkond paiknes Saaremaal, aga üks laskurpolk ja suurtükiväepolgu 2. suurtükidivisjon suunati Hiiumaale. Ehkki brigaad kuulus LRRK allus brigaad sõjalistelt mitte PBL juhtkonnale, vaid Punaarmee Balti sõjaväeringkonna juhtkonnale Riias.

PBL rannakaitse õhukaitsejõud

Läänemere rajooni rannakaitse koosseisus moodustati ka LRRK Õhukaitse. Õhukaitses olid 3., 4. ja 5. õhutõrjepolgud, 26 suurtükipatareiga. Õhukaitsesüsteemi kuulusid ka õhuvaatluse, teavituse ja sideteenistuse üksused (VNOS) ning prožektorite pataljonid. Õhukaitse juhiks oli PBL ÕK juht kindralmajor Gavriil Zašihin, hilisem PBL Tallinna mereväebaasi maarinde kaitse juht, alates 9. augustist 1941. Õhukaitsepatareide tulejõuga kavandati kaitsta õhurünnakute eest Tallinna mereväebaasi, Tahkuna poolsaart, Sõrve sääre patareisi, Kihelkonna lennuvälja, suurtükiväepatareid Karusel, Ninase poolsaart ja Undvat.

PBL rannakaitse õhujõud

PBL rannakaitse lennugrupp (Авиагруппа Береговой обороны Балтийского района), moodustati 26. juunil 1940 ning oli allutatud operatiivselt PBL RK juhatajale, rannateenistuse kindralmajor A. Jelissejevile. Lennugrupp paiknes Saaremaal, Kogula lennuväljal.

Lennugrupi ülesandeks oli: Liivi lahes tegutsevate PBL laevade, Lääne-Eesti saarte kaitse õhust ja vastase ujuvvahendite hävitamine Kura kurgus ja Liivi lahes.

• NSV Liidu mereväe PBL Õhuvägede Punalipuline 12. üksik hävituslennukite eskadrill (12-я отдельная истребительная авиационная эскадрилья ВВС Балтийского флота)
• NSVL mereväe PBL Õhuvägede 5. hävituslennukite lennupolgu, 5. lennueskadrill (5-й истребительный авиационный полк ВВС Балтийского флота)
• NSVL mereväe PBL Õhuvägede 57. pommituslennukite lennupolgu, 2. lennueskadrill (57-й штурмовой авиационный полк ВВС Балтийского флота)
• NSVL mereväe PBL Õhuvägede 15. üksik mereluure lennueskadrill (15-й авиационный полк ВВС Балтийского флота)
• NSVL mereväe PBL Õhuvägede 73. pommituslennukite polk (73-й бомбардировочный авиационный полк ВВС Балтийского флота)

PBL Peabaasi Veerajooni kaitse

(Охрана Водного Района Главная База Краснознаменного Балтийского Флота, ОВР ГБ КБФ)

Pioneeri- ja ehitusüksused

Saare- ja Muhumaal asusid otseselt 3. brigaadile mitteallunud üksused: 34. ja 37. üksik inseneripataljon (34, 37-й отдельный инженерный батальон), Hiiumaal asusid 33. ja 36. üksik inseneripataljon (33, 36-й отдельный инженерный батальон).

Vaata ka

• Tallinna mereväebaas
• Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Sõjategevus Eestis 1941. aastal
• Peeter Suure merekindlus, I maailmasõjas

Välislingid

• V. Kurmõšov. "Rannakaitse ja sõjamerebaaside arendus Baltikumis veebruaris 1939. juuni 1940". (vene keeles)