Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
.svg) | |
| Asutatud | 1940 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1941 |
| Tegevuspiirkond | Läti NSV, Eesti NSV ja Leningradi oblast |
| Juhtkond |
kindralmajor Sergei Kabanov kindralleitnant Aleksei Jelissejev |
| Emaorganisatsioon | Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu |
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
1940. aastal pärast Balti riikide annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt ning NSV Liidu – Soome vahelise Talvesõja tulemusel hõivatud Soome territooriumitega kujunenud strateegilises situatsioonis uute Balti laevastiku mereväebaaside loomisega moodustas PBL mereväebaaside ning Läänemere kaitseks võimaliku rünnaku eest uued kaitse ehk kindlustatud rajoonid. Rannakaitse ülesehituse põhimõtted järgisid enne I maailmasõda Eestis ja Soomes ehitatud Keiser Peeter Suure merekindluse ülesehitust ja positsioone.
NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 6. septembri 1940 otsusega liideti kõik Lääne-Eesti saarestikus ja Osmussaarel, asuvad PBL ja laevastiku suurtükiväeosad ühise PBL Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse staabi alluvusse, keskusega Saaremaal Kuressaares. Rannakaitserajooni komandandiks määrati rannateenistuse kindralmajor Sergei Kabanov, seejärel kt. kapten Venjamin Harlamov ning 1941. aasta juunis rannateenistuse kindralleitnant Aleksei Jelissejev (Елисеев, Алексей Борисович), kes allusid otse PBL Sõjanõukogule.
PBL Sõjanõukogusse kuulusid II MS alguses, PBL juhataja, viitseadmiral Vladimir Tributs, sõjanõukogu liige ja laevastiku poliitvalitsuse ülem divisjonikomandör М. G. Jakovenko, sõjanõukogu liige vanampolitruk А. D. Verbitski ja PBL staabiülem kontradmiral Juri Pantelejev.
PBL Läänemere rajooni rannakaitse staap asus endises Michelsoni pansionis Kuressaares Allee tänaval, kus ka 1917. aastal oli asunud Väinamere kindlustatud rajooni staap.
Teise maailmasõja järel moodustati Eesti aladel NSV Liidu mereväe Tallinna Mereväebaasi kaitseks Põhja-Eestis Tallinna Merekaitsepiirkond ja Lääne-Eestis Saarte Merekaitsepiirkond.
Rannakaitsesüsteem[muuda | muuda lähteteksti]
LRRK rannakaitsesüsteemi kuulusid:
- Tallinna mereväebaasi kaitset maalt (lõunasuunalt) kindlustav Peabaasi rannakaitse,
- Hanko mereväebaasi rannakaitsesektor,
- Läänemere mereväebaasi (sh Liepaja mereväebaas) Riia lahe rannakaitse, kuhu kuulusid:
- Saaremaa rannakaitsesektor ehk Lõunasektor ja Irbeni rannakaitsesektor, Saaremaa lõunarannik
- Põhja rannakaitse kindlustatud sektor (СУС БОБР КБФ, Северный укреплённый сектор Береговой обороны Балтийского района Краснознамённого Балтийского флота), kuhu kuulusid Hiiumaa, Vormsi ja Osmussaar[1]
- Kroonlinna mereväebaasi, Kroonlinna kindlustatud sektor, Viiburi kindlustatud sektor ja Suursaare kindlustatud sektor.
PBL Peabaasi rannakaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna Sõjasadama PBL Peabaasi rannakaitsesüsteemi kuulusid:
- Eelpositsiooni kaitsesektor
- Paldiski ja Tallinna kaitsesektor
Eelpositsiooni kaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]
- Eelpositsiooni kaitsesektor (II MS alguseks)
- Rannakaitsepatarei nr 12[2],[3][4] III-152, Hiiumaal, Hiiesaarel
- Rannakaitsepatarei nr 26, IV-130, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, Tahkunas
- Rannakaitsepatarei nr 42, III-130, Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Ristna piirkonnas
- Rannakaitsepatarei nr 90, III-130, Osmussaarel
- Rannakaitsepatarei nr 314, IV-180, kaks suurtükitorni Osmussaarel
- Rannakaitsepatarei nr 316, IV-180, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel, Lehtma piirkonnas
- Rannakaitsepatarei nr 149, III-100 (Б–34), Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Poama piirkonnas Pallil
- Rannakaitsepatarei nr 149 II, I-100 (Б–34), Hiiumaal Lepikul, Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva Soela väina ääres
- 205. suurtükidivisjon, Osmussaarel
Paldiski ja Tallinna kaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]
- 34. suurtükidivisjoni (juhtkond Väike-Pakril) patareid:
- Rannakaitsepatarei nr 11, III-152, Suur-Pakril
- Rannakaitsepatarei nr 21, III-130, Väike-Pakril
- Rannakaitsepatarei nr 22, IV-130, Pakri poolsaarel
- Rannakaitsepatarei nr 241, IV-45,
- Rannakaitsepatarei nr 243, IV-45,
- Rannakaitsepatarei nr 244, IV-45,
- Rannakaitsepatarei nr 245, IV-45,
- Rannakaitsepatarei nr 246, IV-45
- 94. suurtükidivisjoni (juhtkond Aegna saarel) patareid:
- Rannakaitsepatarei nr 334, IV-305, Aegna saarel
- Rannakaitsepatarei nr 181, IV-152, Aegna saarel
- Rannakaitsepatarei nr 186, IV-152, Viimsi poolsaarel
- Rannakaitsepatarei nr 182, III-130, Aegna saarel
- Rannakaitsepatarei nr 185, IV-120, Viimsi poolsaarel
- 96. suurtükidivisjoni (juhtkond Naissaarel) patareid:
- Rannakaitsepatarei nr 183, IV-152, Naissaarel
- Rannakaitsepatarei nr 184, IV-152, Naissaare lõunaosas
- Rannakaitsepatarei nr 187, IV-120, Suurupi poolsaarel
- Raudteesuurtükipatarei nr 11, III-356, Pakri poolsaarel
- Raudteesuurtükipatarei nr 12, IV-180, Pakri poolsaarel
Liivi lahe rannakaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaa rannakaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]
- 206. suurtükidivisjoni patareid:
- Rannakaitsepatarei nr 317, IV-180, Saaremaal Ninase poolsaarel, Ninasel
- Rannapatarei nr 197, IV-100, Saaremaal Pammana poolsaarel,
- Rannakaitsepatarei nr 24, IV-130, Saaremaal, Austla piirkonnas
- Rannakaitsepatarei nr 25[5], IV-130, Saaremaal, Tagamõisa poolsaarel Undva ninal
- Rannakaitsepatarei nr 43, III-130, Saaremaal Täkksaare poolsaarel, Kübassaarel (58° 26′ 3″ N, 23° 18′ 22″ E)[6]
- Rannakaitsepatarei nr 44, III-130, Hiiumaal, Tohvri
Kura kurgu rannakaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]
- 207. suurtükidivisjoni patareid:
- Rannapatarei nr 117, IV-152,
- Rannapatarei nr 40, IV-130,
- Rannapatarei nr 46, IV-130,
- Suurtükipatarei nr 513, IV-76,
- Suurtükipatarei nr 514, IV-76
- 10. suurtükidivisjoni patareid:
- Suurtükipatarei nr 193, III-152,
- Suurtükipatarei nr 194, III-152,
- Raudteepatarei nr 1, II-76
- Raudteepatarei nr 2, II-76
- Rannapatarei nr 315, IV-180, Saaremaal Sõrve poolsaarel
- Rannapatarei nr 192, III-152,
- Rannapatarei nr 45, IV-130,
- Rannapatarei nr 151, IV-130,
- Suurtükipatarei nr 415, IV-76,
- Suurtükipatarei nr 417, IV-76,
Liepaja rannakaitsesektor[muuda | muuda lähteteksti]
- 208. suurtükidivisjoni patareid:
- Rannapatarei nr 23, IV-130,
- Rannapatarei nr 27, IV-130,
- Suurtükipatarei nr 18, IV-180
PBL rannakaitse maajõud[muuda | muuda lähteteksti]
Läänemere rajooni rannakaitse koosseisu liideti ka saartel asunud 3. üksik laskurbrigaad, (mille koosseisus umbes 6500 sõjaväelast) komandör polkovnik P. Gavrilov. Brigaadi kuulusid: 46., 79. laskurpolk ja 39. suurtükipolk (Karujärve piirkonnas).
Brigaadi juhtkond paiknes Saaremaal, aga üks laskurpolk ja suurtükiväepolgu 2. divisjon suunati Hiiumaale. Ehkki brigaad kuulus LRRK allus brigaad sõjalistelt mitte PBL juhtkonnale, vaid Punaarmee Balti sõjaväeringkonna juhtkonnale Riias.
PBL rannakaitse õhukaitsejõud[muuda | muuda lähteteksti]
Läänemere rajooni rannakaitse koosseisus moodustati ka LRRK Õhukaitse. Õhukaitses olid 3., 4. ja 5. õhukaitsepolgud, 26 suurtükipatareiga. Õhukaitsepatareide tulejõuga kavandati kaitsta õhurünnakute eest Tahkuna poolsaart, Sõrve sääre patareisi, Kihelkonna lennuvälja, suurtükiväepatareid Karusel, Ninase poolsaart ja Undvat.
PBL rannakaitse õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]
PBL rannakaitse lennugrupp (Авиагруппа Береговой обороны Балтийского района), moodustati 26. juunil 1940 ning oli allutatud operatiivselt PBL RK juhatajale, rannateenistuse kindralmajor A. Jelissejevile. Lennugrupp paiknes Saaremaal, Kogula lennuväljal.
Lennugrupi ülesandeks oli: Liivi lahes tegutsevate PBL laevade, Lääne-Eesti saarte kaitse õhust ja vastase ujuvvahendite hävitamine Kura kurgus ja Liivi lahes.
- NSV Liidu mereväe Õhujõudude Punalipuline 12. üksik hävituslennukite eskadrill[7]
- NSVL SL ÕJ 5. hävituslennukite lennupolgu, 5. lennueskadrill[8] (ru)
- NSVL SL ÕJ 57. pommituslennukite lennupolgu, 2. lennueskadrill[9] (ru)
- NSVL SL ÕJ 15. üksik mereluure lennueskadrill[10]
- NSVL SL ÕJ 73. pommituslennukite polk[11] (ru)
PBL Peabaasi Veerajooni kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
(Охрана Водного Района Главная База Краснознаменного Балтийского Флота, ОВР ГБ КБФ)
Pioneeri- ja ehitusüksused[muuda | muuda lähteteksti]
Saare- ja Muhumaal asusid otseselt 3. brigaadile mitteallunud üksused: 34. ja 37. üksik inseneripataljon, Hiiumaal asusid 33. ja 36. üksik ehituspataljon.
PBL Hüdrograafiateenistus[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- V. Kurmõšov. "Rannakaitse ja sõjamerebaaside arendus Baltikumis veebruaris 1939. juuni 1940". (vene keeles)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna mereväebaas
- Balti laevastik
- Peeter Suure merekindlus, I maailmasõjas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hiiumaa 1941, lk 281. Hiiumaa Militaarajalooselts, 2014
- ↑ 23593 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 1 • Mälestised
- ↑ 23594 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 2 • Mälestised
- ↑ 23595 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 3 • Mälestised
- ↑ Undva 130 mm rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Kärdla 2018
- ↑ Kübassaare 130 mm patarei, Kultuurimälestiste register
- ↑ 12-я отдельная истребительная авиационная Краснознаменная эскадрилья ВВС ВМФ
- ↑ 5-й истребительный авиационный полк ВВС ВМФ
- ↑ 57-й бомбардировочный авиационный полк ВВС ВМФ
- ↑ 15-я отдельная морская разведывательная авиационная эскадрилья ВВС ВМФ
- ↑ 73-й пикирующий бомбардировочный авиационный полк ВВС ВМФ