Ingmar Bergman

Allikas: Vikipeedia

Ingmar Bergman (14. juuli 1918 Uppsala – 30. juuli 2007 Fårö) oli rootsi filmi- ja teatrilavastaja.

Sisukord

[redigeeri] Filmograafia

  • "Kriis" (Kris) (1946)
  • "Vihm meie armastuse kohal" (Det regnar på vår kärlek) (1946)
  • "Laev Indiasse" (Skepp till India land) (1947)
  • "Muusika pimeduses" (Musik i mörker) (1948)
  • "Sadamalinn" (Hamnstad) (1948)
  • "Vangla" (Fängelse) (1949)
  • "Janu" (Törst) (1949)
  • "Ood rõõmule" (Till glädje) (1950)
  • "Niisuguseid asju siin ei juhtu" (Sånt händer inte här) (1950)
  • "Suvemäng" (Sommarlek) (1951)
  • "Naised ootavad mehi" (Kvinnors väntan) (1952)
  • "Suvi Monikaga" (Sommaren med Monika) (1953)
  • "Narride õhtu" (Gycklarnas afton) (1953)
  • "Armastuse õppetund" (En lektion i kärlek) (1954)
  • "Naiste unelmad" (Kvinnodröm) (1955)
  • "Suveöö naeratused" (Sommarnattens leende) (1955)
  • "Seitsmes pitser" (Det sjunde inseglet) (1957)
  • "Maasikavälu" (Smultronstället) (1957)
  • "Elu allikail" (Nära livet) (1958)
  • "Nägu" (Ansiktet) (1958)
  • "Neitsiallikas" (Jungfrukällan) (1960)
  • "Saatana silm" (Djävulens öga) (1960)
  • "Nagu peeglis" (Såsom i en spegel) (1961)
  • "Armulaualised" (Nattvardsgästerna) (1963)
  • "Vaikus" (Tystnaden) (1963)
  • "Rääkimata kõigist neist naistest" (För att inte tala om alla dessa kvinnor) (1964)
  • "Persona" (1966)
  • "Hunditund" (Vargtimmen) (1968)
  • "Häbi" (Skammen) (1968)
  • "Kirg" (En passion) (1969)
  • "Puudutus" (Beröringen) (1971)
  • "Sosinad ja karjed" (Viskningar och rop) (1972)
  • "Stseenid ühest abielust" (Scener ur ett äktenskap) (1973)
  • "Näost näkku" (Ansikte mot ansikte) (1976)
  • "Ussimuna" (The Serpent's Egg) (1977)
  • "Sügissonaat" (Höstsonaten) (1978)
  • "Marionettide elust" (Aus dem Leben der Marionetten) (1980)
  • "Fanny ja Alexander" (Fanny och Alexander) (1982)
  • "Karini nägu" (Karins ansikte) (1984)
  • "Dokument "Fanny ja Alexander"" (Dokument Fanny och Alexander) (1986)

[redigeeri] Isiklikku

Ingmar Bergman oli abielus tantsija Else Fisheriga, tantsija Ellen Lundströmiga, ajakirjanik Gun Grutiga, eesti pianisti ja kirjaniku Käbi Lareteiga (1959–1969) ja krahvinna Ingrid von Roseniga (Ingrid Karlebro; 1971–1995).

Ingmar ja Ellen Bergmani lapsed on režissöör Mats Bergman, näitleja Eva Bergman ja režissöör Jan Bergman.

Käbi Lareteiga on tal poeg, režissöör Daniel Bergman.

Ingmar Bergmanil on kooselust norra filminäitleja Liv Ullmanniga tütar, kirjanik Linn Ullmann.

Abielust Gun Grutiga sündis Bergmanil poeg, lendur Ingmar Bergman.

Ta on elanud koos ka näitlejate Harriet Anderssoni ja Bibi Anderssoniga.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

[redigeeri] Kirjandus

  • Ülev Aaloe, "Ingmar Bergman ja tema "Sügissonaat"" – TMK 1982, nr 6, lk 50–53
  • Stig Björkman, "Lapsepõlve maailmas" (I. Bergmani autobiograafiline "Fanny ja Alexander", 1982). Trivimi Velliste tõlge väljaandest Swedish Films, Stockholm, 1983 – TMK 1984, nr 3, lk 59–64
  • Ülev Aaloe, "Ingmar Bergman" – TMK 1984, nr 11, lk 40–45
  • Ülev Aaloe, "Jumala hääl ja vaikimine Ingmar Bergmani filmides" – TMK 1988, nr 12, lk 46–51
  • Margit Tõnson, "Ingmar Bergman ja karjuv vaikus" – TMK 2003, nr 7, lk 102–109
  • Ingmar Bergman, "Puhas kamikaze" (intervuu, küsitles Stig Björkman). Tõlkinud Kristiina Davidjants – samas, lk 110–113
  • "Stealing Beauty" (režissöörid Lukas Moodysson, Gilles MacKinnon, Terence Davies ja Thomas Vinterberg meenutavad kõige mõjukamaid stseene Ingmar Bergmani filmidest). Tõlkinud Kristiina Davidjants – samas, lk 114–117
  • Ülev Aaloe, "Jätkuvalt aktuaalne Ingmar Bergman" – TMK 2006, nr 1, lk 94–107
  • Käbi Laretei, "Kuhu kadus kõik see armastus?" (Ingmari kirjad Käbile aastaist 1957–2001. Päevik. Taskukalender). Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär. SE & JS, Tallinn 2008, 216 lk

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Ingmar_Bergman"