Carl XVI Gustaf

Allikas: Vikipeedia
Carl XVI Gustaf

Carl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustaf VI Adolfi pojapoeg.

Sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Gustaf Folke Hubertus Bernadotte sündis 30. aprillil 1946 Haga lossis Solnas. Tema isa oli Västerbotteni hertsog Gustaf Adolf ja ema Saxi-Coburgi ja Gotha printsess Sibylla. Carl Gustaf oli nende noorim laps ning ainus poeg. Tal on neli vanemat õde.

Ta ristiti 7. juunil 1946 kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad olid kuningas Gustaf V, Taani kroonprints, Taani kroonprintsess, Norra kroonprints, Hollandi printsess Juliana, Saksi-Coburgi ja Gotha prints Friedrich Josias, Rootsi kroonprints, Rootsi kroonprintses, Wisborgi krahv Folke Bernadotte ja Wisborgi krahvinna Maria Bernadotte.

Noorus ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isa surm 26. jaanuaril 1947 lennuõnnetuses asetas noore printsi troonipärilusjärjestuses teisele kohale oma vanaisa, kroonprints Gustaf Adolfi järele. 1950 sai 4-aastasest printsist vanavanaisa Gustaf V surma järel Rootsi troonipärija.

Isa varajane surm jättis jälje kõigile lastele. 2005 peetud kõnes väljendas kuningas oma tundeid selle üle, et ta ei tundnud oma isa. Tema õde, printsess Birgitta on varem öelnud, et Rootsi õukonna rangus ei arvestanud väikeste laste tunnetega ning "laste küsimustele vastati vaikusega, laste ärevusele ja hirmule sama vaikusega." Carl Gustaf sai oma isa surmast teada alles 7-aastaselt. "See oli ema viis olukorraga tegeleda, oma elu elamisega tegeleda. Muidugi polnud see meile, lastele, hea. Oleks olnud parem, kui oleksime saanud isa surmast rääkida," jätkas Birgitta.

Pärast keskkooli lõpetamist veetis Carl Gustaf kaks aastat armees, mereväes ja õhujõududes. Ta sooritas tekiohvitseri eksami 1968 ning lõpetas ka õpingud ajaloos, sotsioloogias, politoloogias, äriõigustes ja majanduses Uppsala ülikoolis ja Stockholmi ülikoolis.

Et valmistuda riigipea rolliks, veetis Carl Gustaf aega välismaal, tehes läbi mahuka programmi kohtusüsteemi, sotsiaalteaduste ja -institutsioonide ning ametiühingute alal. Samuti jälgis ta tähelepanelikult parlamendi, valitsuse ja välisministeeriumi tööd. Ta töötas ühes Londoni pangas ning Rootsi saatkonnas ja teistes diplomaatilistes institutsioonides.

Tõus troonile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl XVI Gustaf sai kuningaks 15. septembril 1973 oma vanaisa, kuningas Gustaf VI Adolfi surma puhul ja andis vande 19. septembril samal aastal.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl XVI Gustaf abiellus 19. juunil 1976 brasiilia-saksa päritolu Silvia Sommerlathi, ärimehe tütrega. Nad olid tutvunud 1972 Müncheni olümpial, kus naine oli võistleja ja ürituste korraldaja.

Abikaasadel on kolm last:

Carl Philip sündis troonipärijana, 1. jaanuaril 1980 jõustus põhiseaduse muudatus, mis andis troonipärimisõiguse vanimale lapsele, olenemata soost. Victoriast sai Rootsi kroonprintsess.

Kuninga kohustused ja huvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl XVI Gustaf Rootsi admirali vormis

Kuninga kohustused on esinduslikud ja tseremoniaalsed. Ta sooritab välisvisiite ning võtab väliskülalisi vastu, avab parlamendi aasta esimese istungi, juhatab valitsuse vahetuse ajal tegutsevat erinõukogu, peab ministritega korrapäraseid nõupidamisi, juhatab välissuhete nõukogu, määrab ametisse ja vabastab diplomaate.

Kuninga ja ta perekonna peamiseks residentsiks on Drottningholmi loss, Stockholmis on tema käsutuses Stockholmi kuningaloss, kus asub ka kuninglik muuseum.

Ta on tundnud huvi keskkonna, tehnoloogia, põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse vastu. 1994 ütles ta vastuseks Norras toimuvale hülgepoegade ebaseaduslikule jahtimisele, et peaminister, kes ei suuda hülgepoegade eest hoolitseda, ei saa olla hea ka oma rahva eest hoolitsemises. Norra viitas vastuseks kuninga teadaolevale huvile põdrajahi vastu.

Kuningas on Rootsi Kuningliku Akadeemia patroon. Ta on maailma skaudiorganisatsiooni auesimees ning võtab osa skautide üritustest Rootsis ja välismaal. Igal aastal annab ta kätte Nobeli preemiad ja Polari muusikaauhinna.

Nagu teisedki kuningliku perekonna liikmed, huvitub kuningas autodest. 2005. aasta suvel elas ta Norrköpingi lähedal üle raske liiklusõnnetuse.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsleksia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjanikud panid tähele, et oma troonipärimise dokumendile kirjutas ta oma nime valesti ning 1973, külastades Faluni söekaevandust, kirjutas ta oma nime taas valesti. 1997. aastal andis tema abikaasa Rootsi televisioonile intervjuu, kus kuninga düsleksia avalikustati. Kuninganna Silvia ütles: "Kui ta [kuningas] oli väike, ei pööranud inimesed sellele probleemile tähelepanu. Ta ei saanud abi, mida ta vajas." Kuninganna mainis ka, et tema lastel on samuti "väikeseid" probleeme düsleksiaga.

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
Gustaf VI Adolf
Rootsi kuningas
1973
Järgnev:
 

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]