Teadus
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib teadusest üldse; teaduse haru kohta vaata artiklit Teadusharu |
Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul väidetavalt teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Sisukord |
[redigeeri] Sõna kõrvaltähendused
Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, mingit konkreetset teadusliku uurimise valdkonda (teadusharu, teaduslikku distsipliini) või teadusasutuste võrku, mis moodustab ühiskondliku institutsiooni.
Teaduseks võidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste, nende hankimise või loomusega seotud kaalutlusi. Selles tähenduses ei pruugi teadus olla seotud tavapäraste teaduslike distsipliinidega.
[redigeeri] Teaduse piirid
Teaduse piirid ei ole üheselt määratavad. On väga erinevaid vaateid sellele, kuidas eristada teadust mitteteadusest, prototeadusest või pseudoteadusest. Seda probleemi koos mitmete teiste teadust puudutavate (kuid teadusliku uurimise raames mitte lahenduvate) küsimustega käsitleb teadusfilosoofia. Teadusliku meetodi olemasolu ei ole teadusfilosoofias üldtunnustatud.
[redigeeri] Sõna päritolu
Eestikeelse sõna "teadus" eeskujuks on saksakeelne sõna Wissenschaft (Wissen - 'teadmine', wissen - 'teadma'), mille eeskujuks omakorda on ladinakeelne sõna scientia (sõnast scio - 'tean'), mis algselt tähendas põhjalikku teadmist, tundmist või valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse või teadusharu tähenduses. Samast ladina sõnast pärineb ka inglise sõna science, mille tähendus on aga kitsenenud peamiselt loodusteadusele.
[redigeeri] Teaduste klassifikatsioon
Lähemalt artiklis Teaduste klassifikatsioon
Teadusharusid on filosoofias mitmeti klassifitseeritud. Tavaelus on tuntuim jaotus reaalteadusteks ja humanitaarteadusteks, kuid sellel puudub loogiline alus. Kasutatakse ka jaotust täppisteadusteks (näiteks matemaatika; mõnikord nimetatakse ka reaalteadusteks), humanitaarteadused (näiteks keeleteadus), loodusteadusteks (näiteks bioloogia) ja sotsiaalteadusteks (näiteks politoloogia; varem kasutati nimetust "ühiskonnateadused"). Ka sellel jaotusel puudub range loogiline alus. Peale selle eristatakse fundamentaal- ja rakendusteadusi; ülalnimetatud teadused kuuluvad kõik fundamentaalteaduste hulka.
Selged ja täpsed piirid valdkondade ja teadusharude vahel puuduvad. Näiteks ajalugu on osalt humanitaar- ja osalt ühiskonnateadus. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafiaks ning kuulub osalt loodusteaduste ja osalt sotsiaalteaduste alla. Tänapäeval on paljud teadusuuringud interdistsiplinaarsed.
[redigeeri] Teadustöö korraldus
Teadusega tegelemine on tänapäeval enamasti koondunud teadusliku uurimise asutustesse ja ülikoolidesse. Teadustööd finantseerivad nii riigid (eeskätt alusuuringute puhul) kui teadustulemuste kasutamisest huvitatud ettevõtted (eeskätt rakendusuuringute puhul). Teadustöö tulemusi esitatakse valdavalt teadustekstide kaudu.
[redigeeri] Teadlaste tunnustamine
Füüsikas, keemias, füsioloogias ja meditsiinis on mainekaim autasu oluliste teadussaavutuste eest Nobeli auhind ning majandusteaduses Alfred Nobeli mälestusauhind.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti Teadusportaal
- Eesti teaduse tippkeskused
- Eesti Teaduste Akadeemia
- Humanitaarteadused
- Loodusteadus
- Rahvusteadused
- Rakendusteadused
- Reaalteadused
- Teadlane
- Teadusega seotud loendid
- Teadusfilosoofia
- Teadusharu
- Teaduskirjanik
- Teaduslik meetod
- Teaduste klassifikatsioon
[redigeeri] Kirjandus
- Alan F. Chalmers. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Tartu:Ilmamaa 1998, tõlkinud Kristin Sarv. ISBN 9985-821-93-9.
[redigeeri] Välislink
