Metskits
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib loomast; Jaan Koordi skulptuuri kohta vaata artiklit Metskits (skulptuur) |
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Metskits | ||
|---|---|---|
 |
||
| Süstemaatiline kuuluvus | ||
| Riik: | Loomad | Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad | Chordata |
| Klass: | Imetajad | Mammalia |
| Selts: | Sõralised | Artiodactyla |
| Sugukond: | Hirvlased | Cervidae |
| Perekond: | Metskits | Capreolus |
| Liik: | Metskits | |
| Capreolus capreolus | ||
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.
[redigeeri] Toitumine
Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.
[redigeeri] Eluviis
Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Kitsele sünnib 1-2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel.
[redigeeri] Arvukus
Metskitsede arvukus on tänu soojadele talvedele märgatavalt tõusnud. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse. Nende arvukust määravad enamasti kiskjad.
