1905
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib aastast; Sõpruse Puiestee laulu kohta vaata artiklit 1905 (laul) |
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | ► | ►►
|
1905. aasta (MCMV) oli 20. sajandi 5. aasta.
Sündmused maailmas [muuda]
Jaanuar [muuda]
- Vaata ka: jaanuar 1905
- 22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
- 24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
- 26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.
Veebruar [muuda]
- Vaata ka: veebruar 1905
- ...
Märts [muuda]
- 27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.
Aprill [muuda]
- 2. aprill – Alpides Šveitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel.
- 27. aprill – Belgias Liège'is avati maailmanäitus.
Mai [muuda]
- 13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
- 27. mai – toimus Tsushima merelahing.
Juuni [muuda]
- 3. juuni – Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
- 7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
- 7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
- 27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Vürst Potjomkin.
Juuli [muuda]
- ...
August [muuda]
- 12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
- 13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
- 19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi konstitutsiooni vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
- 22. august – Poolas kehtesti üldstreigi tõttu sõjaseisukord.
September [muuda]
- 5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.
- 15. september – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.
Oktoober [muuda]
- 20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.
November [muuda]
- 18. november – Norra kuningaks sai Haakon VII, kes valitses 1957. aastani.
Detsember [muuda]
- 4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
- 9. detsember – Dresdenis oli Richard Straussi ooperi "Salome" esietendus.
Sündmused Eestis [muuda]
- 31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 14. oktoober – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 26. oktoobrini.
- 16. oktoober – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200.
- 18. oktoober – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat.
- 23. oktoober – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
- 26. november – Tartus asutatati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas
- 10. detsember – Tallinnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelatati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees"
- 24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi
- 28. detsember – õnnistati sisse Tõrva kirik
- Mõisate põletamine
Sündinud [muuda]
Pikemalt artiklis Sündinud 1905
- 21. jaanuar – Christian Dior, prantsuse moekunstnik
- 3. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane ja folklorist
- 27. veebruar – Osvald Käpp, eesti maadleja
- 17. märts – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
- 20. märts – Raymond Bernard Cattell, ameerika ja briti psühholoog
- 21. juuni – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
- 4. juuli – Lionel Trilling, USA kirjanik ja kirjanduskriitik
- 22. juuli – Marcel Deslauriers, kanada kabetaja
- 11. august – Ernst Jaakson, eesti diplomaat ja suursaadik
- 14. september – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 15. september – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
- 21. september – August Kirsimägi, eesti kirjanik
- 14. oktoober – Pentti Haanpää, soome kirjanik
- 15. oktoober – Henn Treial, Eesti poliitik
- 19. november – Tommy Dorsey, USA muusik
Surnud [muuda]
- Pikemalt artiklis Surnud 1905
- 24. märts – Jules Verne, prantsuse kirjanik
- 30. juuni – Friedrich Ladegast, saksa oreliehitaja
- 25. september – Georg von Gloy, viimane Tallinna rae eesistuja
