Selma Lagerlöf

Allikas: Vikipeedia
Selma Lagerlöf (1908, Carl Larssoni maal)

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 185816. märts 1940) oli rootsi kirjanik.

Ta oli pärit Kesk-Rootsist Värmlandi maakonnast. Tema loomingus on tähtis osa kohalikel pärimustel ja muistenditel.

Tuntud on romantiline romaan "Gösta Berlingi saaga" (1891). Lagerlöf kujutab selles haaravalt tugevate iseloomude ja kirgedega inimesi, nende võitlust iseenda ja oma saatusega.

Muinasjutulises noorsooraamatus "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" (19061907) lendab härjapõlvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis läbi kogu Rootsi. Teekonna jooksul muutub üleannetu ja südametu Nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks.

1909 sai Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna.

"Jeruusalemm" on tema romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi viimasel veerandil. Romaani esimeses osas kujutatakse ärkamisliikumise teket ja kujunemist ühes Dalarna kihelkonnas, mille tagajärjel suur hulk selle asukaid rändab välja Palestiinasse, teises väljarännanute saatust Pühal Maal. Sündmustiku keskpunktis on kaks noort inimest: vanast auväärsest soost talupoeg Ingmar ja tema mõrsja Gertrud. Talu säilitamise nimel hülgab Ingmar Gertrudi, kes liitub väljarändajatega. Rohkete kannatuste järel leiavad mõlemad uue maise õnne.

Teos ekraniseeriti 1996. aastal.

Lagerlöfi "Gösta Berlingi saaga" 2006. aasta eestikeelne väljaanne (kirjastus "Eesti Raamat", kujundaja Piret Niinepuu-Kiik) nimetati 2006. aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka. [1]

Aastast 1984 antakse välja Selma Lagerlöfi auhinda.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354