Rannarootslased

Allikas: Vikipeedia

Rannarootslased (harvem: eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.

Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid Ruhnu, Vormsi, Osmussaar, Noarootsi poolsaar ja valdav osa tänapäeva Noarootsi vallast.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootslaste asumise kohta Eestisse on välja käidud mitmeid erinevaid ajamääratlusi. Näiteks Carl Russwurm on arvanud, et rootslaste sisseränd toimus pärast Sigtuna hävitamist eestlaste poolt (1187), kui Rootsi sõjaväelased asusid siia kaitse-eelpostina. Tor Karsten, soomerootsi keeleteadlane, on pidanud selleks juba palju varasemat aega. Paul Johansen on aga ühe leitud üriku põhjal välja pakkunud vahemiku 1270–1294, kuna 1271. aastal olevat praegust Haabneeme küla nimetatud rootsipärase nimega Aponäs.[1]

Ruhnu saarel ja Saaremaal elanud rootslased olla pärinunud Ojamaalt ning põhjapoolsed Uusimaalt Soomest.[1]

1943. ja 1944. aastal evakueerusid rannarootslased ning ka võimaluse korral muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult Nõukogude okupatsiooni eest neutraalsesse Rootsi, milleks anti ka ametlikult saksa okupatsioonivõimude luba.

1925. aastal anti rootslastele kultuuromavalitsuse õigus, kuid nad ei kasutanud seda. Rannarootslaste kultuurautonoomia Eestis loodi 2007. aasta alguses[viide?].

Rootsikeelsed kohanimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka tänapäeval kehtivad Eestis endistes rannarootsi asustuspiirkondades nii eesti- kui rootsikeelsed kohanimed. Sealjuures puuduvad näiteks Vormsi saare küladel eestikeelsed nimevasted.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 124

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Carl Russwurm. Eibofolke, oder, Die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. Reval, Lepizig 1855. [1]
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia I, Virgela 2000
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia II, Lääne Elu (järjejutt), 2004
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia III, Virgela 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]