Saami keeled

saami keeled (sámegiella)
Kõneldakse	Norra Rootsi Soome Venemaa
Piirkonnad	Lapimaa
Kokku kõnelejaid	Kuni 40 000
Keelesugulus	uurali keeled  soome-ugri keeled   saami keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel	Riigikeel pole kuskil. Mõnes Norra, Rootsi ja Soome piirkonnas vähemusrahvuse keel.
Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel. 1. lõunasaami 2. Ume saami 3. Pite saami 4. Lule saami 5. põhjasaami 6. koltasaami 7. Inari saami 8. Kildini saami 9. turjasaami

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Jaotus

• läänesaami keeled
  • lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat)
  • Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
  • Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
  • Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
  • põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000–30 000 kõnelejat)
• idasaami keeled
  • Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
  • Kemi saami keel (väljasurnud)
  • koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
  • Akkala saami keel (väljasurnud)
  • Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
  • turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)

Kirjakeeled

Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt.

Vaata ka

• Saami kirjandus

Kirjandus

• Eek, Arvo. "Lapi keele- ja kultuuriprobleemid arutlusel", Keel ja Kirjandus 1984, lk 382-384.

Saami keeled

lõunasaami keel – Ume saami keel – Pite saami keel – Lule saami keel – põhjasaami keel – Inari saami keel – Kemi saami keel – koltasaami keel – Akkala saami keel – Kildini saami keel – turjasaami keel