Räim
| Räim | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Clupea harengus membras |
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik.
22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.[1]
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim [2]. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.
Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, aga hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.[3]
Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv: neid on tal 54–57. Peale selle on räim kohastunud eluks riimvees ja suudab kohati elada isegi täiesti magevees, näiteks mõnes Rootsi järves.[3]
Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 2–20 m sügavuses.[3]
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.[3]
Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga.
1954–1956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki.[3] Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni.[4]
Räim nimena [muuda]
Tallinnas Kakumäe asumis on Räime tänav.
Viited [muuda]
- ↑ Eesti rahvuskala on räim. Kala Teeb Head
- ↑ P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006, lk. 82
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Loomade elu", 4. kd., lk. 99
- ↑ Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.
Välislingid [muuda]
- Tiit Raid: "Mõnda räimest, meie rahvuskalast" Eesti Loodus, juuli 2008
- Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
- FishBase info for Clupeidae
- Miko's Phylogeny Archive
- Räim Eesti Ekspress, 1. märts 2007.
- R nagu Räim suure tähega EPL, 31. detsember 2008
- KALA!, ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel
