Mandriline kliima

Allikas: Vikipeedia
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi

Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele. Mandriline kliima on ülekaalus Venemaa suurimas osas, Ukrainas, Kesk-Aasias (nt Kasahstanis, Usbekistanis), Mongoolias ning USA ja Kanada sisealades. Troopiline mandriline kliima on iseloomulik Aafrika põhja- ja lõunaosale, Austraaliale. Antarktises on mandriline polaarkliima.

Kuna mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus[viide?], siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed.

Parasvöötme mandriline kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulikud kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliimaga võrreldes on siin aasta keskmine õhutemperatuur madalam, õhuniiskus on madalam, mõnikord ka tolmu sisaldus on suurem. Pilvisus on väike, sajab vähe, peamiselt suvel. Ilm on rohkem muutlik, kui merekliimaga alades.

Troopiline mandriline kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adeni kliimadiagramm

Troopilise mandrilise kliimaga alades on aastane õhutemperatuuride amplituud vähem, kui parasvöötmes, sajab vähe või peaaegu üldse ei saja. Ööpäevane õhutemperatuuride amplituud on üsna suur. Nendes piirkondades on kujunenud kõrbed ja poolkõrbed.

Polaaralade mandriline kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amundsen-Scotti polaarjaama kliimadiagramm

Polaaraladele on iseloomulikud lühike jahe suvi (Antarktisel on külm suvi) ning pikk ja väga külm talv.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]