Greta Garbo

Greta Garbo
	Greta Garbo 1920. aastail
Sünninimi	Greta Lovisa Gustafsson
Sünniaeg	18. september 1905
Sünnikoht	Stockholm
Surmaaeg	15. aprill 1990 (84-aastaselt)
Surmakoht	New York
Tegev	1920–1941

Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitleja, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos. 1954. aastal pälvis ta elutöö-Oscari.

"Guinnessi rekordite raamatus" on teda nimetatud kõige ilusamaks Maal elanud naiseks.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Karl Alfred Gustafssoni (1871–1920) ja Anna Lovisa Johanssoni (1872–1944) kolmelapselise pere noorima lapsena. Tal olid vanem vend Sven ja õde Alva.

Kui Greta oli 14-aastane, suri tema isa. Greta lahkus koolist ja hakkas juuksuri abilisena elatist teenima. Seejärel töötas ta müüjana Stockholmi kaubamajas, kus tegi kohaliku ajalehe reklaamides modellitööd.

1922. aastal mängis Greta esimese nimetamisväärse rolli Eric Petscheri filmis "Luffar-Peter" ("Hulgus-Peter"). Aastail 1922–1924 õppis ta prestiižses Stockholmi Kuninglikus Draamateatris. Teatris tutvus ta lavastaja Mauritz Stilleriga, kes õpetas Gretale filminäitlemist, Mauritz andis Gretale ka lavanime Greta Garbo. Greta mängis hiljem peaosa Mauritzi tummfilmis "Gösta Berlingi saaga".

Pärast seda rolli kutsuti Garbo ja tema õpetaja Mauritz MGM filmistuudiosse, kus töötav Louis B Mayer hindas Garbo mängitud rolli kõrgelt. Greta kõige kuulsamad tummfilmirollid jäid filmidesse "Valing" (1926), "Liha ja kurat" (1927) ja "Armastus" (1927). Ühena vähestest tummfilmitähtedest jätkas Garbo helifilmis ja tegi mitu tähelepanuväärset osatäitmist peamiselt melodraamades, kuid ka komöödiates. Tema olulisemad tööd olid filmides "Anna Christie" (1930), "Romaan" (1930), "Grand Hotel" (1932), "Anna Karenina" (1935), "Kameeliadaam" (1936) ja "Niinake" (1939). Eraelus vältis Garbo intervjuusid ja esilinastusi, keeldus autogramme andmast ega vastanud kirjadele, aidates nii kaasa omaenese legendi kujundamisele. Tema lööklausena sai tuntuks "Ma tahan olla üksi". Pärast ebaedu filmiga "Kahepalgeline naine" (1941) tõmbus Garbo karjäärist tagasi, sattus avalikkuse ette vaid juhuslikult ja elas erakuna oma New Yorgi korteris, suheldes üksnes valitud tuttavatega.

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

"Herr och fru Stockholm" ("Härra ja proua Stockholm"; 1920, lühiroll)
"Herrskapet Stockholm ute på inköp" ("Härrasrahvas Stockholmid sisseoste tegemas"; 1921, lühiroll)
"Konsum Stockholm promo" (1921, reklaamfilm, lühiroll)
"En lyckoriddare" ("Õnnerüütel"; 1921)
"Kärlekens ögon" ("Armusilmad"; 1922, lühiroll)
"Luffar-Peter" ("Hulgus-Peter"; 1922)
"Gösta Berlings saga" ("Gösta Berlingi saaga"; 1924)
"Die Freudlose Gasse" ("Rõõmutu põiktänav"; 1925, Saksa film)
"The Torrent" ("Valing"; 1926)
"The Temptress" ("Võrgutaja"); 1926)
"Flesh and the Devil" ("Liha ja kurat"; 1926)
"Love" ("Armastus"; 1927)
"The Divine Woman" ("Jumalik naine"; 1928)
"The Mysterious Lady" ("Saladuslik daam"; 1928)
"A Woman of Affairs" ("Naine afääridega"; 1928)
"Wild Orchids" ("Metsikud orhideed") (1929)
"A Man's Man"' ("Mees mehele"; 1929, vilksatus)
"The Single Standard" ("Ainus standard"; 1929)
"The Kiss" ("Suudlus"; 1929)
"Anna Christie" (1930)
"Romance" ("Romaan"; 1930)
"Inspiration" ("Inspiratsioon"; 1931)
"Love Business" ("Armuasi"; 1931, lühiroll)
"Susan Lenox" (1931)
"Mata Hari" (1931)
"Grand Hotel" (1932)
"As You Desire Me" ("Kui ihkad mind") (1932)
"Queen Christina" ("Kuninganna Kristiina") (1933)
"The Painted Veil" ("Kirev loor") (1934)
"Anna Karenina" (1935)
"Camille" ("Kameeliadaam"; 1936)
"Conquest" ("Vallutus", Eestis pealkirjaga "Maria Walewska"; 1937)
"Ninotchka" ("Niinake"; 1939)
"Two-Faced Woman" ("Kahepalgeline naine"; 1941)