Greta Garbo
Allikas: Vikipeedia
Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos. 1954. aastal pälvis ta teenete-Oscari. Guinnessi rekorditeraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Ta sündis Karl Alfred Gustafssoni (1871–1920) ja Anna Lovisa Johanssoni (1872–1944) kolmelapselisse perekonda noorimana. Tema vanem vend ja õde olid Sven ja Alva.
Kui Greta oli 14-aastane, suri tema isa. Greta lahkus koolist ja elatist hakkas ta teenima juuksuri abina. Seejärel hakkas ta müüjaks Stockholmi kaubamajas, kus tegi kohalikule ajalehele modellitööd reklaamides.
Aastal 1922 mängis Greta esimese nimetamisväärse rolli Eric Petscheri filmis "Luffar-Peter" ("Hulgus-Peter"). Aastail 1922–1924 õppis ta prestiižses Stockholmi Kuninglikus Draamateatris. Teatris tutvus ta lavastaja Mauritz Stilleriga, kes õpetas Gretale filminäitlemiskunsti, Mauritz andis Gretale ka lavanime Greta Garbo. Greta mängis hiljem Mauritzi tummfilmis "Gösta Berlingi saaga" pearolli.
Pärast seda rolli kutsuti Garbo ja tema õpetaja Mauritz MGM filmistuudiosse, kus MGM-is töötav Mayer hindas Garbo mängitud rolli kõrgelt. Greta kõige kuulsamad tummfilmirollid jäid filmidesse "Valing" (1926), "Liha ja kurat" (1927) ja "Armastus" (1927). Ühena vähestest tummfilmitähtedest jätkas Garbo helifilmis ja andis mitmeid märgitavaid osatäitmisi peamiselt melodraamades, kuid ka komöödiates. Tema olulisemad tööd olid filmides "Anna Christie" (1930), "Romaan" (1930), "Grand Hotel" (1932), "Anna Karenina" (1935), "Kameeliadaam" (1936) ja "Niinake" (1939). Eraelus vältis Garbo intervjuusid je esilinastusi, keeldus autogramme andmast ega vastanud postile, mõjudes nii kaasa omaenese legendi kujundamisele. Tema lööklausena sai tuntuks "Ma tahan olla üksi". Pärast ebaedu filmiga "Kahepalgeline naine" (1941) tõmbus Garbo karjäärist tagasi, sattus avalikkuse ette vaid juhuslikult ja elas erakuna oma New Yorgi korteris, suheldes üksnes valitud tuttavatega.
[redigeeri] Filmid
- "Herr och fru Stockholm" ("Härra ja proua Stockholm") (1920, lühiroll)
- "Herrskapet Stockholm ute på inköp" (" Härrasrahvas Stockholmid sisseoste tegemas") (1921, lühiroll)
- "Konsum Stockholm promo" (1921, reklaamfilm, lühiroll)
- "En lyckoriddare" ("Õnnerüütel") (1921)
- "Kärlekens ögon" ("Armusilmad") (1922, lühiroll)
- "Luffar-Peter" ("Hulgus-Peter") (1922)
- "Gösta Berlings saga" ("Gösta Berlingi saaga") (1924)
- "Die Freudlose Gasse" ("Rõõmutu põiktänav") (1925, Saksamaa)
- "The Torrent" ("Valing") (1926)
- "The Temptress" ("Võrgutaja") (1926)
- "Flesh and the Devil" ("Liha ja kurat") (1926)
- "Love" ("Armastus") (1927)
- "The Divine Woman" ("Jumalik naine") (1928)
- "The Mysterious Lady" ("Saladuslik daam") (1928)
- "A Woman of Affairs" ("Naine afääridega") (1928)
- "Wild Orchids" ("Metsikud orhideed") (1929)
- "A Man's Man"' ("Mees mehele") (1929, vilksatus)
- "The Single Standard" ("Ainus standart") (1929)
- "The Kiss" ("Suudlus") (1929)
- "Anna Christie" (1930)
- "Romance" ("Romaan") (1930)
- "Inspiration" ("Inspiratsioon") (1931)
- "Love Business" ("Armuasi") (1931, lühiroll)
- "Susan Lenox" (1931)
- "Mata Hari" (1931)
- "Grand Hotel" (1932)
- "As You Desire Me" ("Kui ihkad mind") (1932)
- "Queen Christina" ("Kuninganna Kristiina") (1933)
- "The Painted Veil" ("Kirev loor") (1934)
- "Anna Karenina" (1935)
- "Camille" ("Kameeliadaam") (1936)
- "Conquest" ("Vallutus", Eestis pealkirjaga "Maria Walewska") (1937)
- "Ninotchka" ("Niinake") (1939)
- "Two-Faced Woman" ("Kahepalgeline naine") (1941)
[redigeeri] Kirjandus
- Bertrand Meyer-Stabley, "Greta Garbo: Hollywoodi kuninganna". Prantsuse keelest tõlkinud Sandra Heidov. Kirjastus Kunst, Tallinn 2007, 240 lk
[redigeeri] Välislingid
- Greta Garbo andmebaasis IMDb (inglise keeles)
