Põhjamaad

Allikas: Vikipeedia
Põhjamaade lipud

Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad linnad Põhjamaades elanike arvu järgi on:

  1. Flag of Sweden.svg Stockholm 829 417 (31. detsember 2009)
  2. Flag of Finland.svg Helsingi 600 000 (1. jaanuar 2011)
  3. Flag of Norway.svg Oslo 599 509 (1. jaanuar 2011)
  4. Flag of Denmark.svg Kopenhaagen 539 542 (1. jaanuar 2011)
  5. Flag of Sweden.svg Göteborg 507 330 (31. detsember 2009)
  6. Flag of Sweden.svg Malmö 293 909 (1. jaanuar 2010)
  7. Flag of Norway.svg Bergen 261 100 (2. aprill 2011)
  8. Flag of Denmark.svg Århus 242 914 (1. jaanuar 2010)
  9. Flag of Finland.svg Espoo 248 355 (31. jaanuar 2011)
  10. Flag of Finland.svg Tampere 213 344 (31. jaanuar 2011)

Poliitiline seotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Euroopa Liit Euroala NATO
Taani 1973   1949
Soome 1995 2002  
Island     1949
Norra     1949
Rootsi 1995    

Põhjamaade ametliku koostöö põhiorganid on Põhjamaade Nõukogu, mis ühendab parlamente, ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu, mille läbi toimub valitsuste vaheline koostöö.

Euroopa Liitu kuuluvad Rootsi, Soome ja Taani, kuid euro on ametliku maksevahendina kasutusele võetud ainult Soomes. Samas kuuluvad kõik Põhjamaad Schengeni viisaruumi, kuid juba 1958. aastal oli loodud Põhjamaade passiliit, mis arendas edasi 1952. aastast eksisteerinud passivaba reisimise ala. Samuti oli 1954. aastal loodud Põhjamaade ühine tööturg kaugelt varasem, kui Euroopa Liidu ühine majandus- ja tööjõupoliitika.

Island, Norra ja Taani on NATO liikmed aga ka Soomes on räägitud NATO-ga liitumise võimalusest.

Põhjamaadega lähedaselt seotud alad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmetel aladel on Põhjamaadega pikaajaline ja lähedane suhe ning need identifitseerivad end lähedaseks mõne või kõigi Põhjamaadega. Enamasti neid ei peeta aga Põhjamaade osaks.

Shetland ja Orkney[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šotimaa põhjaosas asuvad saared – Orkney ja Shetland – omavad Põhjamaist identiteeti. Saared olid Norra kolooniaks üle 500 aasta, kuid sattusid Šoti krooni alla aastal 1472.

Teise maailmasõja ajal olid Shetland ja Orkney tähtsateks baasideks eksiilis olevatele Norra relvajõududele. Shetlandist toodi ja sinna viidi põgenikke, agente ja varustust Norrast.

Tähtsal kohal on olnud majanduslähedus. Kultuurivahetus ja ühised spordivõistlused toimuvad pidevalt. Geneetiline uuring leidis, et 60% Shetlandi ja Orkney saarte meestest on geneetiliselt pärit Norrast.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast iseseisvumist aastal 1991 on Eesti huvitunud enda sidumisest Põhjamaadega keele, kultuuri ja ajaloo ühisuse tõttu Soome, Rootsi ja Taaniga. Eesti keel on lähedaselt seotud soome keelega ning eestlased on soomeugrilased. Eesti on olnud Taani ja Rootsi impeeriumite osaks mitmeid sajandeid. Tänapäeval on tähtsal kohal majandustegevuse seotus Põhjamaadega, kolmveerand investeeringutest, mis lähevad Eestisse, pärinevad Põhjamaadest (eriti Soomest ja Rootsist) ning sinna suundub ka 58% Eesti ekspordist. Eesti poliitiline süsteem teeb riigi aga Põhjamaadest erinevaks.

1999. aastal pidas Eesti tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves Rootsis kõne Eesti kui Põhjamaa. 2003 toimus välisministeeriumis näitus Estonia: Nordic with a Twist. 2005 liitus Eesti Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupiga ning tunneb huvi Põhjamaade Nõukoguga liitumise vastu.

Teised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa põhjapoolseim osa, Schleswig omas Põhjamaist identiteeti kuni selle ühendamiseni Saksamaaga 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval ei ole ühisus Põhjamaadega Schleswigi ühiskonnas ja selle elanikes eriti silmapaistev.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]