Visby

Allikas: Vikipeedia
Visby

[ v'iisbü ]
Visby vapen.svg
Pindala: 12,08 km²
Elanikke: 22 236 (2005)

Koordinaadid: 57° 38′ N, 18° 18′ E57.63333333333318.3koordinaadid: 57° 38′ N, 18° 18′ E
Visby (Rootsi)
Red pog.svg

Visby [v'iisbü] on Rootsi saare Ojamaa suurim linn. See on Ojamaa valla keskus, mis on ühtlasi Ojamaa lääni ainuke omavalitsus. Visby rahvaarv on 22 000.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Visby tuleneb vanapõhja keelsest sõnast Vi, mis tähendab ohverduspaika, ja sõnast by, mis tähendab küla.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Visby esiajalugu on täpselt teadmata, kuid see oli asustatud juba kiviajal, arvatavasti sellepärast, et seal oli värsket vett ja looduslik sadam. Umbes 900. aastal oli Visby juba kaubakeskus[1][2].

12. sajandil ehitati Visby katedraal ja pühendati Neitsi Maarjale. See kujundati ümber 13. sajandil praegusele kujule ja selle avas ametlikult Linköpingi piiskop 1225. Järgnevatel sajanditel ehitati ka teisi kirikuid.

UNESCO maailmapärandi logoVisby hansalinn

UNESCO maailmapärand

Visby 4-.JPG
Asukoht Rootsi Rootsi
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid IV, V
Viited 731
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 57° 38′ 30″ N, 18° 17′ 45″ E57.6416718.29583
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1995  (19. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Visby ringmüüri hakati tõenäoliselt ehitama juba 12. sajandil. Umbes 1280. aastal ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd neist ei ehitatud kuni 15. sajandini. Kivimüür on suures osas säilinud. Tegemist on kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Skandinaavias ja see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

1160. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. 1282 võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiiresti sai ta selle tähtsaks linnaks. Elanikud olid osalt sakslased, kuid sakslaste osatähtsusega on ajalookirjutuses tugevasti liialdatud. Viimaste aegade uurimused näitavad, et ojamaalased on Visbys kogu keskajal tooni andnud ja 13. sajandil oli neil näiteks Venemaa-kaubanduse asjades otsustav sõna öelda. Küll aga saksastusid nad, võttes omaks saksa keele ja saksa nimed. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll Taani väinade kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.

Aastal 1361 vallutas Ojamaa Taani kuningas Valdemar IV ja Visbyst sai Taani linn. Kuid Taaniga sõdima palgatud vitaalivennad rüüstasid Visbyt 1391, 1394 ja 1398, enne kui nad samal aastal hävitati. 1411 laskis Taani kuningas Erik Pommerist rajada Visborgi kindluse ja jäi sinna 12 aastaks elama. Selle aja jooksul muutus linn mereröövlite pesaks ja kaubandus katkes. 1470 tühistas Hansa Liit Visby hansalinna õigused.

Aastal 1525 oli Visby kaubameestel vaenus Lüübekiga. Sakslased põletasid maha kogu linna, jättes alles katedraali. Varemed on säilinud.

Aastal 1645 vallutas Rootsi Ojamaa tagasi pärast 300-aastast Taani ülemvõimu ja selle kinnitas Brömsebro rahu. Kuid linn arenes aeglaselt, sest asjadel lasti minna isevoolu teed. Alles 18. sajandil püüdsid Rootsi kuningad sealset elatustaset tõsta, kuid erilise eduta. Alles 19. sajandi alguses hakkas Visby sadam jälle kaubandust ligi meelitama. Umbes samal ajal, 1808 vallutas Gotlandi Venemaa, kuid jättis selle juba mõne kuu pärast vastupanuta maha.

1924 kehtestati Brüsselis rahvusvahelised kaubalaevanduse reeglid, mida nimetatakse Haagi reegliteks. 1968 tehti neisse reeglitesse muudatusi, mistõttu neid hakati nimetama ka Haagi-Visby reegliteks.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Visbysse saab sõita lennuki ja laevaga. Lennujaam asub 5 km linnast põhjas. 2005. aastal teenindas lennujaam 276 tuhandet reisijat, millega Visby oli reisijate arvu poolest Rootsi 12. lennujaam.

Laevaga saab Visbysse sõita mitmelt poolt. Smlandist Oskarshamnist kestab laevareis 3 tundi. Gotlandile saab sõita ka Stokholmi lähedalt Nynäshamnist. Suviti on Gotlandil praamiühendus Ölandil asuva Grankullavikiga. Neid praamireise korraldab Rootsi valitsuse subsideeritav ettevõte Destination Gotland.

Ajalooliselt tähtsad vaatamisväärsused on 3,4 km pikkune Visby ringmüür ja vanad kirikuvaremed.

Visbys asub Almedaleni park, mis Rootsi poliitikas on tähtis. Iga aasta juuli esimesel nädalal korraldatakse Almedalenis ja selle ümbruses poliitilisi üritusi, näiteks kõnesid ja seminare kõigi erakondade osavõtul. See komme sai alguse 1982 ja sellega mälestatakse Olof Palmet, kes alates 1968 tavatses igal suvel Visbys kõnet pidada.

Iga aasta augustis, aasta 32. nädalal pühapäevast pühapäevani toimub keskaja nädal. Seda peeti esimest korda 1984 ja selle ajal on keskaegselt rõivastatud inimesi Visbys rohkem näha kui tavapäraselt riietatuid. Keskaja nädalal toimub hulgaliselt keskajale iseloomulikke üritusi: lisaks muusikale, teatrile ja narride etteastetele näiteks keskaegne turg ja piigivõitlus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Visby – die Perle Gotlands (saksa keeles)
  2. Filmtext (saksa keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]