Norra keel

Allikas: Vikipeedia
norra keel (norsk)
Kõneldakse Norra, Rootsi (Jämtlandi lään), Island, Taani
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 4,7 miljonit
Keelesugulus Indoeuroopa keeled

 germaani keeled
  põhjagermaani keeled
   lääneskandinaavia keeled
    norra keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Norra Norra
Põhjamaade Nõukogu
Keelehoole Norra keelenõukogu (Språkråd)
Keelekoodid
ISO 639-1 no – norra
nb – bokmål
nn – uusnorra
ISO 639-2 nor – norra
nob – bokmål
nno – uusnorra

Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond.

Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega.

Norra tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Æ Ø Å

Tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades.

Bokmål ja nynorsk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i.

Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad.

Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles.

Foneetika ja fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõlemas norra kirjakeeles on 9 täishäälikut, millele vastavad tähed a, e, i, o, u, y, æ, ø ja å. Igaüks neist võib olla pikk või lühike. Omasõnades esinevad diftongid au, ei ja øy ning laensõnades veel ai ning harvem oi ja ui.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]