Laev

Allikas: Vikipeedia
Laev Dana sadamas

Laev on veetiheda kerega veesõiduk. Laevad kuuluvad aluste hulka.

Eesti vabariigi seaduste järgi on laev ujuvvahend, mille üldpikkus on 24 meetrit ja rohkem. Erijuhuseks on 12–24 meetri pikuse ujuvvahendi omanikule antud võimalus registreerida ujuvvahend registris, kas laeva, kaatri või paadina. Saksa "Lloyd" annab laeva sertifikaadi välja alates 100. brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist.

Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks.

Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass.

Sisukord

Laevade liigitamine [muuda]

Liikumapaneva jõu järgi:

Jõuseadme tüübi järgi eristatakse auru-, diisel-, turbodiisel-, turbiin-, elektri- ja aatomilaevu. Peale eelpool mainitute kasutatakse laevadel kõigi nende mootoritüüpide kombinatsioone. Jõuseadmega laevadel võib käituriks olla sõuajam (sõukruvi, sõuratas või tiivikratas), propeller, reaktiivmootor või veepaiskur.

Vees liikumise põhimõtte järgi eristatakse glisseerivaid (glisserid), tiiburlaevu, veepinnal ujuvaid (süvislaevad), hõljuklaevu, ja allveelaevu.

Kerede arvu järgi ühe- ja mitmekerelisteks (katamaraan, trimaraan).

Kere [muuda]

Laeva kere ehitusmaterjalina kasutatakse puitu, terast, alumiiniumi, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani.

Laeva ehitus ja konstruktsioon sõltuvad tema kasutamise eesmärgist.

Laeva keres olevat auku või pragu, mille kaudu vesi tungib laeva keresse nimetatakse lekiks.

Tüübid [muuda]

Vaata ka [muuda]

Välislingid [muuda]