Harilik kuusk
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Kuusk (perekond) |
| Harilik kuusk | |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik: | Taimed Plantae |
| Hõimkond: | Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass: | Okaspuud Pinopsida |
| Selts: | Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond: | Männilised Pinaceae |
| Perekond: | Kuusk Picea |
| Liik | Harilik kuusk |
| Picea abies | |
Harilik kuusk (Picea abies) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks.
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest.
Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks saadi 24.augustil 2007 tehtud mõõtmise järgi 44,1 meetrit[viide?]. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes isegi kuni 50 m kõrguseks. Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a.
Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu.
Sisukord |
[redigeeri] Levik ja kasvukohad
Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias.
Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel.
[redigeeri] Paljunemine
Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel.
[redigeeri] Kasutamine
Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid. Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kergemini kui männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Tänapäeval valmistatakse kuusepuidust majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit. Kuusk on meie tavaline jõulupuu.
[redigeeri] Eesti pärisnimed
Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. Tuntud on näiteks Priit Kuusk.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
