Euroopa Kosmoseagentuur

Allikas: Vikipeedia

Euroopa Kosmoseagentuur


ESA-ESTEC5.jpg
ESTEC-i hooned Noordwijkis, Hollandis. ESTEC on ESA peamine tehnoloogiakeskus.
Lühend ESA
Asutatud 1975
Peakorter Pariis, Prantsusmaa
Liikmed
Ametlikud keeled Inglise, prantsuse ja saksa[1]
Juhtkond Jean-Jacques Dordain
Töötajate arv ca 1900[2]
Eelarve maht Tõus 4,02 mld € (2012)[3]
Veebileht www.esa.int

Euroopa Kosmoseagentuur ehk ESA (European Space Agency) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega. Agentuuri liikmeteks on 19 Euroopa riiki. 2012. aastal oli ESA eelarve suuruseks 4,02 miljardit eurot.[3]

ESA projektide hulka kuuluvad mehitatud kosmoselennud (peamiselt osalemise kaudu Rahvusvahelises kosmosejaamas), mehitamata uurimismissioonid teistele planeetidele ja Kuule, Maa vaatlemine ja kanderakettide väljatöötamine.

Agentuuri kosmodroom, Guajaana kosmodroom asub Kourous, Prantsuse Guajaanas. ESA peamine kanderakett on Ariane 5, mille omanikuks on Arianespace, kuid mille arendus- ja üleslennutamiskulud katab ESA.

Alates juulist 2003 on ESA juht Jean-Jacques Dordain.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda lahkusid paljud teadlased Euroopast, et minna tööle USA-sse. Kuigi 1950. aastate majanduskasv võimaldas investeerida rohkem raha teadusesse, mõistsid Lääne-Euroopa riigid, et ilma omavahelise koostööta ei ole võimalik Ameerika Ühendriikidega ja Nõukogude Liiduga kosmose uurimises võistelda. 1958. aastal, ainult kuu aega pärast Sputniku lendu, kohtusid selle aja tuntud füüsikud itaallane Edoardo Amaldi ja prantslane Pierre Auger, et arutleda ühise Euroopa kosmoseagentuuri teemal. Koosolekust võtsid osa ka teadlased kaheksast Euroopa riigist.

Euroopa riigid otsustasid luua kaks eraldi agentuuri, millest üks – ELDO (European Launch Development Organisation) – keskenduks kanderaketi arendamisele, teine – ESRO (European Space Research Organisation – praeguse kosmoseagentuuri eelkäija) – aga kosmoselaeva väljatöötamisele. ESRO asutamisleping sõlmiti 14. juunil 1962 ja organisatsioon hakkas tegutsema 20. märtsil 1964. Aastatel 19681972 saatis ESRO orbiidile seitse satelliiti, kõik neist USA kanderakettidega. Ariane kanderakette ei olnud sel ajal veel olemas.

Euroopa Kosmoseagentuur praegusel kujul tekkis 1975. aastal, kui ELDO liideti ESRO-ga. Agentuuril oli kümme asutajaliiget: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveits ja Taani.[4] ESA esimene tähtis missioon toimus 1975. aastal, kui saadeti orbiidile Cos-B, mis hakkas uurima universumi algusaegadest pärinevat gammakiirgust.

Nüüdisaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ariane 1

Alates 1970. aastatest, kui Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit kärpisid oma kosmoseprogrammide eelarveid, suutis ESA konkureerida nende superriikidega kosmose uurimises. Koos NASA-ga saadeti 1978. aastal orbiidile IUE, mis oli üks esimesi tehiskaaslasest teleskoope ja mis töötas edukalt 18 aastat. Järgnesid mitu Maa-lähedase madala orbiidiga projekti ja aastal 1986 pani agentuur alguse Giotto missioonile, mille eesmärgiks oli uurida komeete Halley ja Grigg–Skjellerup. Hipparcos, tähtede kaardistamissond, saadeti kosmosesse aastal 1989, ja 1990. aastatel tegi ESA NASA-ga koostööd projektide SOHO, Ulysses ja Hubble'i kosmoseteleskoop raames. Üks hiljutisi koostöid NASA-ga on Cassini–Huygensi sond, mille jaoks ESA ehitas Titani maabumismooduli Huygensi.

ELDO järeltulijana on ESA välja arendanud mitu kanderaketti mehitamata teadus- ja kommertssatelliitide orbiidile viimiseks. Ariane 1, mille esimene katselend toimus 1979. aastal, toimetas alates 1984. aastast kosmosesse peamiselt kommertssatelliite. Ariane 4 abil, mida kasutati aastatel 19882003, tõusis ESA maailma suurimaks kommertslendude tegijaks. Kuigi järgmise versiooni Ariane 5 esimene lend ebaõnnestus, on see kanderakett väga töökindel ning 2012. aasta mai seisuga on õnnestunud 57 Ariane 5 lendu. Ariane 5 on võimeline geostatsionaarsele orbiidile viima maksimaalselt 6–10 tonni, kuid keskmiste, kuni 3-tonniste, lastide jaoks on alates oktoobrist 2011 kasutusel Vene kanderakett Sojuz-2[5][6] ning kergete lastide jaoks kanderakett Vega. Ariane 6 on hetkel arendamisfaasis ja asub eeldatavalt teenistusse 2020. aastatel.

ESA ja NASA ühised projektid 1990. aastatel olid edukad, kuid muutunud olud, näiteks USA rangem seadusandlus, sundisid ESA-d tegutsema iseseisvalt või siis tegema koostööd Venemaa kosmoseagentuuriga Roskosmos. Viimase aja õnnestunud missioonideks on näiteks SMART-1, mis testis uusi tõukemootoreid, Mars Express ja Venus Express ning osalemine Rahvusvahelise kosmosejaama töös. COROT, mis saadeti orbiidile 27. detsembril 2006, uuris eksoplaneete. ESA osaleb ka James Webbi kosmoseteleskoobi arendamisel. Euroopa Liit ja ESA loovad koos Galileo satelliitnavigatsiooni süsteemi, millest peaks saama alternatiiv ameeriklaste GPS-ile ja venelaste GLONASS-ile.

Liikmesriigid ja eelarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liikmeskond ja panus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ulysses

Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, millel on hetkel 19 liiget.[7] Liikmesriigid osalevad kohutuslikes (25% kulutustest aastal 2008) ja vabatahtlikes projektides (75% kulutustest aastal 2008).[8] Eelarve maht 2008. aastal oli 3,0 mld €, aastal 2009 3,6 mld €,[9] aastal 2010 umbes 3,7 mld €, aastal 2011 3,99 mld € ja aastal 2012 4,02 mld €.[10]

Järgnevas tabelis on välja toodud ESA liikmes- ja partnerriigid ning nende panus aastal 2012.[11]

Liikmesriik Liige alates Riiklik programm Osalus
(mln €)
Osalus
(%)
Prantsusmaa Prantsusmaa[m 1] 30. oktoober 1980 CNES 751.4 18.8%
Saksamaa Saksamaa[m 1] 30. oktoober 1980 DLR 713,8 17,9%
Itaalia Itaalia[m 1] 30. oktoober 1980 ASI 350,5 8,7%
Suurbritannia Suurbritannia[m 1] 30. oktoober 1980 UKSA 240,0 6,0%
Hispaania Hispaania[m 1] 30. oktoober 1980 INTA 184,0 4,6%
Belgia Belgia[m 1] 30. oktoober 1980 BELSPO 169,8 4,2%
Holland Holland[m 1] 30. oktoober 1980 NSO 60,3 1,5%
Šveits Šveits[m 1] 30. oktoober 1980 SSO 105,6 2,6%
Rootsi Rootsi[m 1] 30. oktoober 1980 SNSB 65,3 1,6%
Taani Taani[m 1] 30. oktoober 1980 DTU Space 27,8 0,7%
Iirimaa Iirimaa[m 1][m 2] 10. detsember 1980 EI 15,6 0,4%
Norra Norra[m 3] 30. detsember 1986 NSC 63,1 1,6%
Austria Austria[m 3] 30. detsember 1986 FFG 52,2 1,3%
Soome Soome[m 3] 1. jaanuar 1995 Tekes 19,4 0,5%
Portugal Portugal[m 3] 14. november 2000 FCT 15,8 0,4%
Kreeka Kreeka[m 3] 9. märts 2005 ISARS 8,6 0,2%
Luksemburg Luksemburg[m 3] 30. juuni 2005 Luxinnovation 15,0 0,4%
Tšehhi Tšehhi[m 3] 12. november 2008 CSO 11,5 0,3%
Rumeenia Rumeenia[m 3] 23. detsember 2011 ROSA 7,6 0,2%
Partnerriigid
Kanada Kanada[m 4] 1. jaanuar 1979[14] CSA 18,7 0,5%
Kokku liikmes- ja partnerriigid 2900,1 72,1%
Euroopa Liit Euroopa Liit[m 5] 28. mai 2004[16] ESP 867,7 21,6%
Euroopa Koostööriigid erinev erinev 5,8 0,1%
Lisatulud 246,5 6,1%
Kokku ESA 4020,1 100,0
  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Asutajaliikmed.[12]
  2. Iirimaad peetakse asutajaliikmeks, aga kuna ta ei olnud ESRO või ELDO liige (ESA eelkäijad), sai ta lepingule alla kirjutada alles pärast selle ratifitseerimist teiste riikide poolt.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kirjutasid alla liitumislepingule.[13]
  4. Kanada on ESA partnerriik.[14][15]
  5. Koostööleping ESA ja Euroopa Liidu vahel jõustus mais 2004.

Partnerriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hetkel on ESA ainus partnerriik Kanada.[15] Endised partnerriigid on Austria, Norra ja Soome, mis said hiljem agentuuri täisliikmeteks. Alates 1. jaanuarist 1979 on Kanada kosmoseagentuur osalenud ESA juhtimises ja võtnud osa agentuuri projektidest.

Eelarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

ESA eelarved: aastal 2005 – 2,977 mld €, 2006 – 2,904 mld €, 2008 – 3,018 mld €,[17] 2009 – 3,600 mld €,[18] 2010 – 3,745 mld €,[19] 2011 – 3,994 mld €[20] ja aastal 2012 4,020 mld €.[11] Iga 3–4 aasta tagant korraldab ESA konverentsi, et kokku leppida järgmiste aastate eelarves. Viimane suurem konverents toimus 2008, mis seadis eelarvesihid aastani 2012.

Liikmesriikidel on oma kosmoseprogrammid, mille eelarve võib olla suurem kui ESA-le antav raha. Näiteks Prantsuse kosmoseagentuuri CNES-i eelarve on kaks korda suurem kui Prantsusmaa osa ESA-s. ESA ja riiklikud agentuurid on ette võtnud ühiseid projekte, näiteks COROT. Lisaks ei ole ESA ainus Euroopa kosmoseagentuur, on olemas ka Euroopa Liidu Satelliidikeskus.

Laienemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

██ ESA liikmesriigid██ Euroopa koostööriigid (ECS)██ allkirjastanud Koostöölepingu
██ ESA liikmesriigid██ ESA partnerriigid██ Euroopa koostööriigid (ECS)██ allkirjastanud Koostöölepingu

ESA nõukogu pani 21.22. märtsil 2001 kirja protseduuri, mida liituda tahtvad Euroopa riigid peavad jälgima.[21] Agentuuri täisliikmeks saamiseks tuleb läbida kolm sammu. Esiteks sõlmitakse Koostööleping ESA ja riigi vahel, millega ei kaasne suuri rahalisi kohustusi. Järgmise sammuna sõlmib riik ECS-i lepingu ja saab Euroopa Koostöö Riigi staatuse. ECS-i leping annab selle riigi firmadele õiguse osaleda ESA hangetes. Riik võib osaleda kõigis ESA programmides, v.a Basic Technology Research Programme. Kuigi riik peab selles staadiumis ESA-d rohkem rahaliselt toetama, on kohustused väiksemad kui täisliikme omad. ECS-i lepingule järgneb tavaliselt PECS-i harta (Plan For European Cooperating State). See on 5-aastane programm, mille eesmärgiks on stimuleerida liikmesriigi kosmosefirmasid. Perioodi lõpus võib riik sõlmida täisliikme lepingu, partnerriigi lepingu või uue PECS-i.[22] ESA liikmete arv võib järgmistel aastatel kasvada riikide arvelt, kes on selles tabelis:

Riik Koostööleping ECSi leping PECS harta(d) ESA konventsioon
Ungari Ungari aprill 1991[23][24] 7. aprill 2003[25] I: 5. november 2003[26]
II: 26. september 2008
2012[27]
Poola Poola 28. jaanuar 1994[24] 27. aprill 2007[28] 28. aprill 2008 (2012 või 2013)[29]
Türgi Türgi 15. juuli 2004[30]
Eesti Eesti 26. juuni 2007[31] 10. november 2009[32]
Ukraina Ukraina 25. jaanuar 2008[33]
Sloveenia Sloveenia 28. mai 2008[34] 22. jaanuar 2010[35] 30. november 2010[36]
Läti Läti 23. juuli 2009[37]
Küpros Küpros 27. august 2009[38]
Slovakkia Slovakkia 28. aprill 2010[39]
Leedu Leedu 7. oktoober 2010[40]
Iisrael Iisrael 30. jaanuar 2011[41][42]
Malta Malta 20. veebruar 2012[43]

Märtsis 2012 üritas Poola saada ESA täisliikmeks.[44]

Võimalikud tulevased koostööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liit plaanib ESA muuta üheks oma agentuuriks aastaks 2014.[45] 9. aprillil 2009 avaldas Bulgaaria soovi algatada läbirääkimised koostöölepingu sõlmimiseks.[46]

Allüksuste asukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Convention for the establishment of a European Space Agency" (PDF). ESA. 2003. Vaadatud 29. detsember 2008.  (inglise)
  2. "Die ESA: Fakten und Zahlen". esa.int. 13. mai 2012.  (saksa)
  3. 3,0 3,1 "Funding". esa.int. 10. jaanuar 2012.  (inglise)
  4. ESA turns 30! A successful track record for Europe in space. European Space Agency, 21. mai 2005. (inglise)
  5. Russian rockets shipped for French Guiana launch. AFP, 7. november 2009. (inglise)
  6. Russia ships Soyuz carrier rockets to Kourou spaceport. RIA Novosti, 7. november 2009. (inglise)
  7. "About ESA – Romania accedes to ESA Convention". ESA. Vaadatud 14. jaanuar 2012.  (inglise)
  8. "ESA programmes with Czech participation" (PDF). Czech Space Office. 2009.  (inglise)
  9. esa.int – ESA budget for 2009 (inglise)
  10. esa.int – ESA budget for 2011 (inglise)
  11. 11,0 11,1 esa.int – ESA budget for 2012 (inglise)
  12. ESA Convention (väljaanne 6th ). European Space Agency. September 2005. ISBN 92-9092-397-0.  (inglise)
  13. Poncelet, Jean-Pol; Fonseca-Colomb, Anabela; Grilli, Guilio (November 2004). "Enlarging ESA? After the Accession of Luxembourg and Greece" (PDF). ESA Bulletin (120): 48–53.  (inglise)
  14. 14,0 14,1 Leclerc, G.; Lessard, S. (November 1998). "Canada and ESA: 20 Years of Cooperation" (PDF). ESA Bulletin (96). ISBN 92-9092-533-7.  (inglise)
  15. 15,0 15,1 Dotto, Lydia (May 2002). Canada and The European Space Agency: Three Decades of Cooperation (PDF). European Space Agency.  (inglise)
  16. "Framework Agreement between the European Community and the European Space Agency". Consilium.europa.eu. Vaadatud 29. august 2011.  (inglise)
  17. ESA and the EU. European Space Agency, 9. oktoober 2008. (inglise)
  18. "ESA budget for 2009" (PDF). European Space Agency. January 2009.  (inglise)
  19. "ESA budget for 2010" (PDF). European Space Agency. January 2010.  (inglise)
  20. "ESA budget for 2011" (ppt). European Space Agency. January 2011.  (inglise)
  21. Zufferey, Bernard (22. november 2006). "The Plan for European Co-operating States (PECS): Towards an enlarged ESA Partnership" (PDF). European Space Agency.  (inglise)
  22. "PECS: General Overview". European Space Agency.  (inglise)
  23. Hungary and ESA sign PECS Agreement for another five years. European Space Agency, 11. november 2008. (inglise)
  24. 24,0 24,1 ESA/Poland cooperation agreement. European Space Agency, 28. jaanuar 1994. (inglise)
  25. "Agreements 2003" (PDF). ESA Annual Report 2003. European Space Agency. pp. 112–113.  (inglise)
  26. Hungary and the Czech Republic sign ECS agreements with ESA. European Space Agency, 4. detsember 2003. Vaadatud 17.07.2008. (inglise)
  27. Kosmonauta.net – Űrbázis Etyeken – a határ a csillagos ég (ungari)
  28. Poland becomes the fourth ESA European Cooperating State. European Space Agency, 4. mai 2007. (inglise)
  29. Kosmonauta.net – KBKiS PAN o decyzji premiera w sprawie przystąpienia do ESA (PAN KBKiS Prime Minister's decision on accession to ESA) (poola)
  30. ESA signs Cooperation Agreement with Turkey. European Space Agency, 6. september 2004. (inglise)
  31. Estonia signs Cooperation Agreement with ESA. European Space Agency}, 27. juuni 2007. Vaadatud 17.07.2008. (inglise)
  32. Estonia becomes fifth ESA European Cooperating State. European Space Agency, 12. november 2009. Vaadatud 14.11.2009. (inglise)
  33. "A cooperation agreement between the Government of Ukraine and the European Space Agency was signed in Paris". Ukraina kosmoseagentuur. Vaadatud 2008-01-25.  (inglise)
  34. Slovenian Government and ESA Sign Cooperation Agreement. Slovenian Government Communication Office, 28. mai 2008. Vaadatud 8.06.2008. (inglise)
  35. Slovenia becomes sixth ESA European Cooperating State. ESA, 25. jaanuar 2010. Vaadatud 25.01.2010. (inglise)
  36. European Space Agency selects and confirms ten Slovenian proposals. Ministry of Higher Education, Science and Technology of Slovenia, 3. detsember 2010. Vaadatud 6.12.2010. (inglise)>
  37. Līgums ar Kosmosa aģentūru liks tiekties pēc augstākiem rezultātiem. Diena.lv, 23. juuli 2009. Vaadatud 24.07.2009.
  38. Cyprus signs space agreement. Famagusta Gazette Online, 28. august 2009. Vaadatud 30.08.2009. (inglise)
  39. Slovak Republic signs Cooperation Agreement. ESA, 4. mai 2010. (inglise)
  40. Danuta Pavilenene. Lithuania signs agreement with European Space Agency. The Baltic Course, 7. oktoober 2010. (inglise)
  41. Israel signs Cooperation Agreement. ESA, 31. jaanuar 2011. Vaadatud 1.02.2011. (inglise)
  42. Statement by Ambassador David Walzer. israel-un.org, 22. oktoober 2009. Vaadatud 13.09.2011. (inglise)
  43. Malta signs Cooperation Agreement. ESA, 23. veebruar 2012. (inglise)
  44. "ESA Opens up to Ten EU Nations, Eyes Poland as Newest Member at Parabolic Arc". Parabolicarc.com. 2011-11-21. Vaadatud 2012-02-25.  (inglise)
  45. "ESA BR-268" (PDF). Vaadatud 2011-08-29.  (inglise)
  46. Bulgaria Slated to Join European Space Community. Novinite, 9. aprill 2009. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]