Carl Larsson

Allikas: Vikipeedia
Brita och jag (autoportree tütre Britaga, 1895)

Carl Larsson (28. mai 1853 Stockholm22. jaanuar 1919 Falun) oli rootsi kunstnik.

Carl Larsson on üks armastatumaid rootsi kunstnikke, kes sai tuntuks eelkõige idüllilist pereelu kujutavate akvarellidega.

Ta kasvas üles suures vaesuses. Tema isa oli vägivaldne, jõi palju ja tegi harva juhutöid. Peret elatas ema, kes töötas pesunaisena. Kui Carl oli kolmeteistaastane, soovitas õpetaja tal Kunstiakadeemia ettevalmistuskooli pürgida. Ta võetigi kooli vastu. Õpingute ajal elatas ta end muu hulgas retušeerijatööga fotograafide juures ning joonistas karikatuure ja illustratsioone ajalehtedele.

Aastal 1877 kolis Carl Pariisi, rahapuudusel pöördus peagi koju tagasi, kuid 1880 suundus Prantsusmaale tagasi. Ta hakkas maalima; esialgu tegeles peamiselt õlimaaliga, seejärel spetsialiseerus aga eelkõige akvarellile. Ta asus elama Grez-sur-Loingi, kus elas ka teisi rootsi kunstiinimesi. Seal kohtus ta ka rootsi kunstniku Karin Bergööga, kellega aastal 1883 abiellus. Neil sündis neli tütart ja neli poega.

Aastal 1885 pöördus pere tagasi Rootsi; 1886 võttis ta vastu pakkumise asuda Göteborgi muuseumi kunstikooli direktoriks. Aastal 1888 kinkis Karini isa neile väikese maja Faluni lähedal Sundbornis. Selles majas elasid nad kuni surmani. Maja kuulub Carli ja Karini järeltulijatele ning seal on muuseum, mis on maist oktoobrini avatud ka külastajatele.

Carl Larsson maalis ka freskosid koolide, muuseumide, teatrite ja teiste avalike hoonete seintele. Ise pidas ta neid oma olulisimateks töödeks.

Carl Larsson tegi palju raamatuillustratsioone. Tema pilte on väga palju kasutatud postkaartidel.

Julaftonen (Jõululaupäev, 1904)
Frukost under stora björken (Hommikusöök suure kase all, 1896)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]