Pärn
| Pärn | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Harilik pärn Tilia cordata
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
Pärn (Tilia) on kassinaeriliste seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.
Perekonda kuulub 25–50 sageli üksteisest raskesti eristatavat heitlehist puuliiki Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmest ja lähistroopikast, mõni liik ka troopikast. Täpset liikide arvu perekonnas on raske öelda, sest neid pole lihtne eristada. Peale selle pärnaliigid ristuvad kergesti omavahel, andes segatunnustega hübriide. Üksikute liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus.
Eestis kasvab pärismaisena üksnes harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel kümmekonda võõrliiki, neist kõige sagedamini linnades suurelehist pärna.
Pärn on väga pika elueaga puu. On leitud enam kui tuhande aasta vanuseid pärnasid ja mõndagi tänapäevalgi kasvavat pärna on ürikutes mainitud juba 7 või 8 sajandit tagasi suure puuna.
Sisukord |
[redigeeri] Morfoloogia
Pärnapuud kasvavad tavaliselt 20–40 m kõrgeks.
Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt südaja või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Lehe läbimõõt on tavaliselt 6–20 cm. Suur osa lehtedest on ebasümmeetrilised.
Kännastesse koondunud kollakasrohelised või valkjad õied lõhnavad tugevasti ja on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav leheke – kandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles ptilon, mis tähendab sulge või tiiba) tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia.
Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane (mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Viljad valmivad oktoobris ja varisevad talve jooksul.
[redigeeri] Ökoloogia
Mullastiku suhtes on pärnad nõudlikud.
Pärna eritatav taimemahl meelitab ligi mitut liiki lehetäisid. Neid omakorda kasvatavad ja lüpsavad sipelgad. Nad põhjustavad pärnal sageli ülemäärase taimemahlajooksu, mida nad ei suuda ise ära tarvitada, nii et see tilgub lihtsalt alla. Pärna alla pargitud auto katus võib kiiresti kattuda siirupikilega, mida ülalt järjest juurde tilgub. Tundub, et lehetäid ja nende karjatamine sipelgate poolt ei põhjusta pärnale kahju.
[redigeeri] Kasutamine
Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Keskmiselt pärnalt saab aastas 16–30 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Siiski oleneb see liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem.
[redigeeri] Liike
- Tilia americana – ameerika pärn
- Tilia amurensis – amuuri pärn
- Tilia caroliniana – karoliina pärn
- Tilia chinensis – hiina pärn
- Tilia cordata – harilik pärn (lõhmus, niinepuu)
- Tilia dasystyla – kaukaasia pärn
- Tilia × euchlora – läänepärn (hollandi pärn)
- Tilia henryana – Henry pärn
- Tilia heterophylla – erilehine pärn
- Tilia japonica – jaapani pärn
- Tilia mandshurica – mandžuuria pärn
- Tilia maximowicziana – Maximowiczi pärn
- Tilia mofungensis – mofungi pärn
- Tilia × moltkei – Moltke pärn
- Tilia mongolica – mongoolia pärn
- Tilia neglecta – tähtkarvane pärn (unustatud pärn)
- Tilia oliveri – Oliveri pärn
- Tilia petiolaris – valge pärn
- Tilia platyphyllos – suurelehine pärn
- Tilia sibirica – siberi pärn
- Tilia tomentosa – hõbepärn
- Tilia tuan – sitšhuani pärn
[redigeeri] Fossiilsed liigid
Kõige iidsem pärnaliik Tilia johnsoni kasvas tänapäeva Loode-USA ja Edela-Kanada maa-alal 49 miljonit aastat tagasi varaeotseenis. Leitud on selle lehti, mis on äratuntavalt tänapäevased, ja õietolmu. See on ka ainus teadaolev väljasurnud pärnaliik.
Pärna fossiile on leitud tertsiaari ladestutest Kanadast Grinnelli maalt, mis asub Ellesmere'i maa keskel, 82° põhjalaiuselt, samuti Teravmägedelt.
[redigeeri] Mütoloogia ja sümboolika
Vanakreeka mütoloogias muutusid Philemon ja Baukis pärast jumalate kostitamist tammeks ja pärnaks, mis lähestikku kasvasid.
Pärn on Tšehhi, Slovakkia ja Horvaatia rahvuspuu.
Pärn on andnud oma nime kuule mõnes slaavi keeltes: juuli on poola keeles lipiec, leedu keeles liepa, valgevene keeles ліпень ja ukraina keeles липень ning juuni on horvaadi keeles lipanj.
Horvaatia rahaühik kuna jaguneb 100 lipaks ja kui 1990 valiti Sloveenia rahale nime, pakuti selleks lipa, kuigi pärast valiti raha nimeks tolar. Tšehhi 20-hellerilisel mündil, mis käibis 1993–2003, oli kujutatud pärnaleht. Tšehhoslovakkia paljudel müntidel oli kujutatud pärnaoks, aga 1-kroonisel mündil oli paljasjalgne labidaga naine, kes istutab pärna.
Pärna järgi on nime saanud Leipzig, mille nimi sorbi keeles oli Lipsk.
