Heaoluriik

Allikas: Vikipeedia

Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass.

Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:

  • Vaesuse leevendamine
  • Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  • Aktiivne kodanikuühiskond
  • Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel
  • Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine
  • Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse
  • Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel
  • Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi
  • Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla
  • Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks
  • Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist

Heaoluriigi poliitikat edendavad sotsiaaldemokraatlikud parteid. Põhiline poliitiline filosoofia: sotsiaalliberalism, kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10. osundab sotsiaalriiklusele viide õigustele, mis on põhiseadusega kooskõlas ja vastavad sotsiaalse õigusriigi põhimõttele.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]