Eesti linnad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
6. rida: 6. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
=== Keskaegsed linnad Eesti alal ===
=== Keskaegsed linnad Eesti alal ===
Eesti keskaegsed linnad on [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Rakvere]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Toompea]], [[Vana-Pärnu]] ja [[Viljandi]]. [[1296]]. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.
[[Eesti keskaeg|Eesti keskaegsed]] linnad olid [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Rakvere]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Toompea]], [[Vana-Pärnu]] ja [[Viljandi]]. [[1296]]. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.
Linnade [[linnaõigus]]e reeglina Liivimaa osas lähtusid [[Riia õigus]]est ja Eestimaa osas [[Lübecki õigus|Lüübeki (Tallinna) õigus]]est. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.
{{vaata|linnaõigused|raad|Tallinna raad|Tartu raad|Narva raad|Pärnu raad}}, ''[[Haapsalu raad]], [[Paide raad]], [[Rakvere raad]], [[Viljandi raad]]''
{{vaata|Eesti keskaegsed kivilinnused}}

1563. aastal sai linnaõigused [[Kuressaare ajalugu|Kuressaare]] ja 1584. aastal [[Valga (Liivimaa)|Valga]]. 17. saj algul kaotati [[Vana-Pärnu]] linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid [[alev]]itena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade [[Omavalitsus (haldusüksus)|omavalitsus]]ena ja esimese astme kohtuna tegutses [[foogtikohus]], mis koosnes [[Kohtufoogt|kohtufoogt]]ist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti [[Raad|magistraat]] ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.
=== Uusaegsed linnad Eesti alal ===
=== Uusaegsed linnad Eesti alal ===
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel oli 6 linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eriklassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimese klassi kuulusid varakad linnaelanikud - [[kinnisvara]]de omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id (sks), mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt ülesantud kapitali suuruselt aastas ühe protsendi riigimaksu. Täpsemini - kodanikud, kes oma vara hindasid üle 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kes omavara hindasid 5000-10 000 rublani ja kolmandasse gildi varaomanikud, kelle vara suurus oli hinnatud 1000-5000 rublale. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi ja nemad jagunesid omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]] - teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel oli 6 linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. 1783. a asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad [[kreis]]ikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati [[Võru ajalugu|Võru]]. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal [[Kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]tele ja majandusalal [[kroonupalat]]ile.
Linnaseaduse järgi moodustasid kõik [[linnakodanik]]ud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud - [[kinnisvara]]omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt ülesantud kapitali suuruselt aastas ühe protsendi riigimaksu. Täpsemini - kodanikud, kes oma vara hindasid üle 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kes omavara hindasid 5000-10 000 rublani ja kolmandasse gildi varaomanikud, kelle vara suurus oli hinnatud 1000-5000 rublale. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi ja nemad jagunesid omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]] - teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.


[[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti:
[[18. sajand]]i lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. [[1820. aastad|1820. aastail]] võis näha järgmist pilti:

Redaktsioon: 22. august 2022, kell 20:34

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused. Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused ning ülejäänud on kas valla- või linnasisesed linnad.

Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (438 341 elanikku) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (685 elanikku, 2021).[1]

Ajalugu

Keskaegsed linnad Eesti alal

Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lüübeki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

 Pikemalt artiklites linnaõigused, raad, Tallinna raad, Tartu raad, Narva raad ja Pärnu raad, Haapsalu raad, Paide raad, Rakvere raad, Viljandi raad
 Pikemalt artiklis Eesti keskaegsed kivilinnused

1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. saj algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.

Uusaegsed linnad Eesti alal

Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel oli 6 linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. a asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud - kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt ülesantud kapitali suuruselt aastas ühe protsendi riigimaksu. Täpsemini - kodanikud, kes oma vara hindasid üle 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kes omavara hindasid 5000-10 000 rublani ja kolmandasse gildi varaomanikud, kelle vara suurus oli hinnatud 1000-5000 rublale. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi ja nemad jagunesid omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid - teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:

Linna nimi Kivihooneid Puithooneid
Võru 10 79
Pärnu 87 532
Tartu 111 628
Kuressaare 99 103
Tallinn 440 1059

Linnad Eesti vabariigi ajal

1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alevid nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal sai linnastaatuse Tõrva ja 1936. aastal Otepää.

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani. Narva-Jõesuu alev ühendati Narva linnaga, Narva-Jõesuu linnaosana ja jäi samas staatuses edasi eksisteerima. Linnaseaduse alusel liideti Võõpsu alev Räpina vallaga.

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:

Eesti linnade loend

Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.

2015. aasta seisuga elab linnades 882 806 inimest.

Linn 1959[2] 1970[2] 1979[2] 1989[3] 2000[3] 2006 2011[3] 2015[1] 2021[1] Maakond
Tallinn 279 853 362 536 441 800 478 974 400 378 396 193 393 222 418 545 438 341 Harjumaa
Tartu 73 493 91 013 104 381 113 420 101 169 101 740 97 600 93 805 91 407 Tartumaa
Narva 27 647 56 993 75 909 81 221 68 680 66 936 58 663 58 869 53 424 Ida-Virumaa
Pärnu 35 654 44 605 54 051 52 389 45 500 44 198 39 728 40 131 38 347 Pärnumaa
Kohtla-Järve 29 290 68 321 87 472 62 059 47 679 45 740 37 201 36 329 32 577 Ida-Virumaa
Viljandi 18 025 20 524 22 368 23 080 20 756 20 274 17 473 17 966 16 875 Viljandimaa
Maardu 4347 6852 9970 16 052 16 738 16 570 17 524 15 215 15 284 Harjumaa
Rakvere 14 281 17 676 19 011 19 822 17 097 16 698 15 264 15 900 14 984 Lääne-Virumaa
Kuressaare 9600 12 139 14 207 16 166 14 925 14 919 13 166 13 553 12 698 Saaremaa
Sillamäe 8374 13 559 16 157 20 561 17 199 16 567 14 252 13 906 12 230 Ida-Virumaa
Valga 13 305 16 981 18 474 17 722 14 323 13 930 12 261 12 833 11 792 Valgamaa
Võru 10 639 15 164 16 767 17 496 14 879 14 554 12 667 12 717 11 533 Võrumaa
Jõhvi 10 221 12012 ? 15 607 12 112 11 455 11 025 10 409 10 130 Ida-Virumaa
Keila 3017 5531 7194 10 072 9388 9386 9763 9571 10 078 Harjumaa
Haapsalu 8264 10 965 13 035 14 617 12 054 11 774 10 251 10 292 9220 Läänemaa
Paide 5808 7748 9641 10 849 9642 9751 8228 8239 7544 Järvamaa
Saue ? ? 3293 4395 4958 5067 5514 5758 5831 Harjumaa
Elva 4812 6293 6358 6325 6020 5826 5607 5680 5616 Tartumaa
Tapa 7877 9797 10 851 10 439 6765 6559 5896 5693 5168 Lääne-Virumaa
Põlva ? 2993 4817 7038 6467 6510 5767 5853 5115 Põlvamaa
Türi 5598 6335 6626 6862 6324 6137 5954 5397 5070 Järvamaa
Rapla 3006 4274 5599 6271 5758 5682 5202 5280 4887 Raplamaa
Jõgeva 2490 3631 5289 7035 6420 6349 5501 5434 4851 Jõgevamaa
Kiviõli 10 406 11 202 11 050 10 390 7405 6925 5634 5520 4725 Ida-Virumaa
Põltsamaa 3643 4362 4893 5207 4849 4894 4188 4224 3847 Jõgevamaa
Sindi 3115 4042 4428 4548 4179 4049 4076 3944 3744 Pärnumaa
Paldiski 3375 6960 7311 7690 4248 4332 4085 3837 3542 Harjumaa
Kärdla 2673 2955 3426 4139 3773 3724 3050 3418 3160 Hiiumaa
Kunda 3701 5308 4828 5037 3899 3751 3422 3246 2865 Lääne-Virumaa
Tõrva 2570 2727 3157 3546 3201 3112 2729 2808 2690 Valgamaa
Narva-Jõesuu 2631 3021 3135 3754 2983 2734 2632 2669 2664 Ida-Virumaa
Kehra 2823 3613 3679 4053 3224 3173 2889 2656 2607 Harjumaa
Loksa 3283 3078 3514 4315 3494 3455 2759 2628 2467 Harjumaa
Otepää 2149 2111 2289 2424 2282 2123 2108 2275 2074 Valgamaa
Räpina 2230 2672 3247 3488 2967 2884 2751 2305 2066 Põlvamaa
Tamsalu 1549 2379 2673 2978 2618 2629 2236 2229 2053 Lääne-Virumaa
Kilingi-Nõmme 2136 2284 2507 2504 2223 2144 2075 1776 1605 Pärnumaa
Karksi-Nuia 1056 1496 2107 2361 2269 2059 1931 1641 1453 Viljandimaa
Võhma 1110 1447 1904 1998 1596 1544 1314 1324 1280 Viljandimaa
Antsla 2423 2236 1952 1688 1547 1458 1291 1381 1263 Võrumaa
Lihula 1452 1597 1624 1872 1497 1614 1399 1272 1175 Pärnumaa
Mustvee 2354 2245 2087 1994 1753 1756 1358 1375 1175 Jõgevamaa
Suure-Jaani 1707 1523 1653 1503 1324 1242 1039 1069 1173 Viljandimaa
Abja-Paluoja 1623 1760 1772 1737 1417 1406 1240 1156 1030 Viljandimaa
Püssi 839 820 1869 2532 1872 1837 1083 1009 863 Ida-Virumaa
Mõisaküla 2137 1933 1618 1349 1165 1081 825 820 756 Viljandimaa
Kallaste 1638 1798 1431 1361 1211 1152 852 849 685 Tartumaa

Endised linnad

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989). Statistikaamet, avaldatud 1995
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 24.05.2019.

Välislingid

Eesti võtmeartiklid
Ajalugu Eesti vapp
Geograafia
Elustik
Fauna · Floora · Imetajad · Kalad · Linnud · Puud · Põõsad · Samblad · Samblikud
Poliitika
Majandus
Ühiskond
ja kultuur
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_linnad&oldid=6181810"