Tartu raad
 | |
| Asutatud | 13. sajand |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1889 |
| Peakorter | Tartu |
| Asukoht | Tartu raekoda |
| Tegevuspiirkond | Tartu linn |
| Juhtkond | kaks bürgermeistrit ja seitse raehärrat |
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889. aastani.
Tartu rae koosseisu kuulus kaks bürgermeistrit (saksa k. Bürgermeister zu Dorpat) ja seitse raehärrat, kellest üks oli ka sündik. Rae eesistujat nimetati justiits- ja teist bürgermeistrit kommertsbürgermeistriks.
Rootsi valitsusajast, kehtis Riia õiguse järgi Tartus Rootsi kuninganna Kristiina poolt 1646. aastast kinnitatud Tartu rae kohtuasutuste korraldus[1], mis püsis oluliste muutusteta kuni uue Vene linnaseaduse kehtestamiseni 1877. aastal. Rae foogtikohus oli esimese astme kohus raskemates kriminaalsüüdistuste ja pärandivaidluste küsimustes. Vähemtähtsate asjade arutamine toimus raeliikmetest moodustatud alamkohtutes. Rae alamkohtuid oli viis: üldisi tsiviilja kriminaalasju arutav foogtikohus (Voigteigericht); kaubandusega seotud küsimusi arutav kaubakohus (Wettgericht); käsitöö ja tsunftidega seotud asju arutav tsunftikohus {Amtsgericht), kinnisvarade hindamise, ehitiste ja kruntidega seotud küsimusi arutav kammerkohus (Kämmereigericht) ning vaeslastekohus (Waisengericht).
Rae ametnike koosseisu kuulusid ülemsekretär (ka avalik notar), arhivaar, vene keele tõlk, likvidatsioonikomissar, kantseleiametnikud ja kohtuteenrid.
Tartu bürgermeistri ametikoht andis teenistusastmete tabeli IX astme ja raehärra ametikoht XIV astme.
Asehalduskorra ajal valiti uue linnaseaduse järgi, veebruaris 1787 linnapea (Georg Friedrich von Kymmel), uus magistraat ja linnanõukogu. Magistraadile jäid ainult kohtu funktsioonid, tulunduslikkude asjade jaoks 6-liikmeline (kindralkuberneri määruse põhjal 3 kaupmeeste ja 3 tsunftiliikmete edustajast) linnanõukogu (Stadtrath). Üleminek uuele korrale toimus ligikaudu kahe aasta jooksul: aprillist 1785 kuni 28. augustini 1787, mil uus linnanõukogu tegevust alustas.
Tartu Linnavalitsust või volikogu nimetatakse ka tänapäeval vahel raeks.
Raadi mõis sai nime selle järgi, et kuulus Tartu raele. Ajal, mil mõis rajati, oli eesti keeles laadivaheldus välja kujunenud ainult Põhja-Eestis, mitte aga veel Lõuna-Eestis. Sel põhjusel käänati sõna "raad" vältevahelduslikult raad: raadi, võrdluseks Põhja-Eestis käänati seda sõna juba laadivahelduslikult raad : rae, nagu näha Rae valla nimest.
Tartu rae liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tartu rae liikmete loend
Tartu bürgermeistrite loend
[muuda | muuda lähteteksti]- 1326–1336 Godscalcus de Velin
- 1374 Gobele van der Heide
- 1374 Evert Gildehaus van Vockinghusen
- 1385–1392 Hermann Kegeler
- 1388–1392 Wolter van der Borch
- 1397–1402 Johann van der Bever
- 1397–1411 Johann Eppenschede
- 1397, 1401–1402 Henricus Valenberg
- 1402–1411 Albert Oldenbrekelvelde
- 1407 Henricus Valenberg
- 1418, 1420–1429 Tideke Vos I
- 1423–1450 Henricus van me Hole
- 1424–1460 Johann Beringchof
- 1426 Tidemann van dem Hole
- 1443 Tideke Vos I
- 1450 Hildebrand Luseberch
- 1453 Johann Duderstat
- 1453–1460 Heinrich Wantschede
- 1456–1473 Tidemam Remlingrode
- 1461–1471 Tidemann Vos
- 1461–1477 Godeke Wantschede
- 1468 Cesarius von dem Berge
- 1473 Johann van der Bever
- 1476–1515 Tidemann Hereke
- 1479 Jurgen Veckingchusen
- 1483–1524 Hinrich Lange
- 1485–1498 Jurgen Veckingchusen
- 1494–1501 Jacob Eppenschede
- 1497 Jacob Schele
- 1499 Thomas Schrowe[2]
- 1501 Jurgen Veckingchusen
- 1503–1507 Lorenz Hogenstein
- 1504–1522 Godeco Hünerjäger
- 1506–1522 Johann Roleberch
- 1514–1517 Johann Bulk
- 1518–1521 Bernt Plugge
- 1519–1527 Arenth von Loen
- 1524–1539 Laurens Lange
- 1533 Johann Engelstede
- 1539 Arenth von Loen
- 1543, 1554–1565 (?) Ewert Nystette
- 1544–1555 Heinrich von Wangersen
- 1550–1558 Johann Dorstelmann
- 1550 Johann Hencke
- 1552–1565 (?) Thomas Stralborn
- 1558 Detmer Meyer
- 1558 Tönnis Tyle
- 1583–1587[3] Johann Grölich[4], Poola valitsusaegne Tartu raad
- 1583–1587 Antonius Gerstenzweig
- 1583–1584 Georg Kiel[4]
- 1583–1594 Henning Lademacher[4]
- 1585–1602 Elias Mengerhausen
- 1588–1608 Heinrich Schinckel
- 1588–1592 Hermann Weydener
- 1594–1600 Johann Stempel
- 1600–1602 Caspar Eggerdes
- 1602–1608 Berend von Gerten
- 1603–1619 Georg Kretzmer
- 1618–1638 Franz Johannsen
- 1620–1641 Nikolaus Tesch
- 1625 Dettmer Meyer
- 1638–1656 Joachim Warnecke[5] (surn. 1657[6]), Rootsi valitsusaegne Tartu raad
- 1641–1651 Bartholomäus Wybers
- 1654, Jakob Balke[7]
- 1662–1673 Andreas Fritzberg
- 1666–1674 Samuel von Akerbaum[8]
- 1674–1676 Georg Meyer
- 1676–1692 Matthias Ladau
- 1676–1684 Johann von Brömsen
- 1678–1679 Erasmus von Schmieden
- 1684–1693 Michael Bohle
- 1693–1706 Johann Remmin
- 1706–1708 Michael Bohle, Vene valitsusaegne Tartu raad
- 1708 Johann Peetersohn
- 1708–1709 Johann Remmin (Kaasanisse küüditatud tartlaste bürgermeister)
- 1708–1714 Jürgen Schlütter (Ustjugi küüditatud tartlaste bürgermeister)
- 1708–1711 Michael Bohle (Vologdasse küüditatud tartlaste bürgermeister)
- 1719–1728 Philipp Kellner
- 1728–1740 Johann David Grunert/Gruner (surn. 1740)
- 1730–1743 Johann Heinrich Peucker (maetud 1743[9]
- 1740–1757 Johann Jacob Sahmen
- 1796[10]– , August Friedrich Peucker (1756–1809)
- 1805–1827, Christian Friedrich von Akermann (1768-1827), Tartu justiitsbürgermeister[11][12], Tartu linnakonsistooriumi juht
- 1840, Ernst Johann Rohland, Peter Emmers, Karl von Cossart, Johann Ernst Henningson, Karl Gustav Brock[13]
Tartu justiitsbürgermeistrite loend
[muuda | muuda lähteteksti]- 1757–1764 Johann Jacob Sahmen
- 1764–1771 Ludwig Christian Stegemann
- 1771–1783 Friedrich Konrad Gadebusch
- 1792 Gerhard Christlieb Rudorff
- 1792–1798 Johann Giese Schultz
- 1799–1805 Johann Adam Klein
- 1805–1827 Christian Friedrich von Ackermann (20. oktoober 1768 Zeitz – 31.05.1827 Dorpat)[14]
- 1827–1831 Christian Schlichting
- 1831 Friedrich Georg von Bunge
- 1831–1865 Carl Wilhelm Helwig[13]
- 1865–1886 Carl Victor Kupffer
- 1886–1889 Guido Block
- 1889 Victor von Grewingk
Tartu kommertsbürgermeistrite loend
[muuda | muuda lähteteksti]- 1757–1770 Hermann Anton Schaub
- 1770 Christian Andreas Bliendt
- 1772–1775 Johann Heinrich Peucker[15], politsei- ja kommertsbürgermeister (1725–1775[16])
- 1775–1784 Christian Friedrich Schlichting
- 1784–1785 Dietrich Schoof
- 1796–1797 Johann Georg Schaf
- 1797–1802 Gerhard Andreas Wilde
- 1802–1804 Dietrich Schoof
- 1804–1834 Carl Gustav Linde
- 1834–1859 Christian Staehr[13]
- 1859–1864 Carl Gustav Brock
- 1864–1867 Eduard Julius Karow
- 1867–1870 Peter Heinrich Walter
- 1870–1877 Franz Georg Faure
- 1877–1885 Woldemar Toepffer
- 1885–1885 Emil Mattiesen
- 1888–1889 August Gottlieb Oberleitner
Tartu rae koosseis 1889. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]- Justiitsbürgermeister Victor von Grewingk (järgnevalt Tartu linnapea, Tartu linnavalitsuses 1898–1917)
- kommertsbürgermeister August Gottlieb Oberleitner
- sündik Ferdinand von Walter
- raehärra Constantin Julius Falckenberg
- raehärra Arwed von Schmidt
- raehärra Bernhard Frederking
- raehärra Robert von Berg
- raehärra Robert Baertels
- raehärra Emil Musso
Tartu raehärrad
[muuda | muuda lähteteksti]Vt. Kategooria:Tartu keskaegse rae liikmed ja Kategooria:Tartu rae liikmed
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Marge Rennit, Tartu linnakodaniku olme vaeslastekohtu arhivaalide põhjal, Kleio, 1995, nr 1 (11), lk 5
- ↑ Schrowe, Thomas veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Grölich (Greulich), Johann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 3 Titus Christiani, Tartu linna magistraadi kujunemine Poola aja algul = Die Neubildung des Dorpater Rates zu Beginn der Polenzeit: Festschrift zum 700-jährigen Jubiläum der Stadt Reval. Dorpat, 1919, seite 44
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 123
- ↑ Warnecke, Joachim (-1657) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Vierteljahrsschrift für Heraldik, Sphragistik und Genealogie, Volume 18, Berlin, 1890. Die familien Baleke, Balcke, Balck. Geneologisch-heraldische skizze von C. W. U. Balck. s. 28
- ↑ ACKERBAUM, SAMUEL, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Nikolai von Essen, Nachrichten über die Familie (von) Peucker. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, nr 2, seite 22
- ↑ Nikolai von Essen, Nachrichten über die Familie (von) Peucker. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, nr 2, seite 23
- ↑ Alfred von Hansen: Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter. Band I, 1932, lk. 1
- ↑ Akermann, Christian Friedrich* v. (1768-1827) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 3 Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: 1840, s. 65, Rath der Stadt Dorpat
- ↑ Alfred von Hansen: Stammtafeln nicht immatrikulierter baltischer Adelsgeschlechter. Band I, 1932, lk. 1
- ↑ Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775. Рижская губерния, стр. 244
- ↑ Nikolai von Essen, Nachrichten über die Familie (von) Peucker Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, nr 2, seite 24
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Georg von Bunge. Darstellung der gegenwärtigen Verfassung der Stadt Dorpat. Riga, 1827.
- Гильдебранд, Герман Христиан (1843-1890). Отчеты о розысканиях, произведенных в рижских и ревельском архивах по части русской истории: Представлено ист.-филол. отд. Акад. 3 дек. 1868 г. Санкт-Петербург : тип. Имп. Акад. наук, 1877 стр 5,5 итд
- Titus Christiani, Tartu linna magistraadi kujunemine Poola aja algul = Die Neubildung des Dorpater Rates zu Beginn der Polenzeit: Festschrift zum 700-jährigen Jubiläum der Stadt Reval. Dorpat, 1919.
- Dorpater Ratslinie 1319–1889 und das dorpater Stadtamt 1878–1918. Bearbeitet von Robert Arthur von Lemm. Marburg/Lahn, 1960. Digitaliseeritud BSB: Link
- Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224–1558, TÜ Kirjastus 1998