Pärnu raad

Allikas: Vikipeedia
Pärnu raad
1839. aastast kasutatud Pärnu raekojahoone
Asutatud 14. sajand
Tegevuse lõpetanud 1889
Tegevuspiirkond Pärnu linn
Juhtkond kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik
Pärnu raehärra riietus 19. sajandi keskpaigas

Pärnu raad oli Pärnu valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani.

Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit (justiits- ja politseibürgermeister), kuus raehärrat ja sündik. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sündiku kohuseid raesekretär. Rae juurde kuulusid sekretär, protokollija, arhivaar, tõlk, kolm kantseleiametnikku ja kohtuteenrid.

Pärnu rae alamkohtud olid foogtikohus, vaeslastekohus ja politseikohus.

Pärnu rae liikmete loend[muuda | muuda lähteteksti]

Alljärgnevalt on antud rae viimane koosseis ja nende eelkäijad alates 1870. aastast.

Justiitsbürgermeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Politseibürgermeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Raehärrad[muuda | muuda lähteteksti]

Sündikud ja sekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu raehoone[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu keskaegne raekoda lammutati 1839. aastal.

Uus Pärnu raekoda koosneb kahest osast: Uue tänava äärsest klassitsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoonest (Uus tänav 4) ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest, kus asub Pärnu linnavolikogu saal. Pärast kaupmees Harderi surma osteti hoone 1819. aastal keiser Aleksander I käsul 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandandi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti Pärnu linnale üle ka komandandi maja. Pärnu raad määras selle Pärnu raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Raad asus majja 1839. aastal. Vangla asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Hoone ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus tänav 2) asusid algselt tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis Pärnu raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber Pärnu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina[1].

 Pikemalt artiklis Pärnu raekoda

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pärnu Raekoda, parnu.ee

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heinrich Laakmann. Die Pernauer Ratslinie. Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band. 1914–1925. Pernau 1926. Lk. 80–142.