Narva raad
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2026) |
 | |
| Asutatud | 14. sajand |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1889 |
| Asukoht | Narva raekoda |
| Tegevuspiirkond | Narva linn |
| Juhtkond | kaks bürgermeistrit ja raehärrat |
Narva raad oli Narva ajalooline linna kohtu- ja valitsusorgan (raad) 14. sajandist kuni 1889. aastani.
Rootsi valitsusajal 17. sajandi esimesel poolel (kuni 1644. aastani) oli Narva raes ametis üks bürgermeister ja 3–4 raeliiget[1]. 1644. aastal suurendati raekolleegiumi liikmete arvu, bürgermeistrite arv tõsteti kahele ja raeliikmete oma seitsmele ning 1645. aastast suurendati raeliikmete arvu kaheksale[2]. 17. sajandi keskpaigast alates oli Narvas ka eraldi justiitsbürgermeistri ametikoht. 1653. aastal nimetati ametisse Narvas linnusekrahv, Philip von Crusenstiern, kes oli ka Eesti- ja Ingerimaa kommertsdirektor asukohaga Narvas. Linnusekrahvi ülesandeks oli peale Narva linnaelu järelevalve.
Narva määratud kuninglik bürgermeister Jacob Fougt (ametiaeg 1644–1653), kes oli varem Nyköpingi raehärra[3] ja 1643. aastal Nyeni bürgermeister, viis sisse raekorralduse Rootsi ja Soome eeskujul, suurendas Narva rae bürgermeistrite ja raehärrade arvu, rae ametnikega tegutsesid linnasekretär ja arvehärra ning kohtufoogt, raele maksti töötasu. 1644. aastal asutati Narva linnas ka alamkohus (Niedergericht) (nimetatud ka foogtikohtuks) ja Fougt moodustas Stockholmi keskvalitsuse eeskujul Narva raes justiits-, kaubandus-, tsunftilise ja ehituskolleegiumi, mis viimane valvas linna tulude-kulude, tuletõrje ja ehituste üle[4].
Justiitskolleegium hoolitses õigusemõistmise ja korra eest linnas. Kaubanduse- ja tööstuse- (ehk kommerts-)kolleegiumi järelevalvele allusid kõik kodanike toitumisalad, peamiselt kaubandus ja käsitöö ning eesmärk oli edendada Narva kaubandust (Lääne–Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse tagasimeelitamiseks Narva) ja aitama ametitel arendada käsitööd. Ehituskolleegiumile, millele allus linna kassa ja majanduslikud ettevõtted ning järelevalve kõrval linna tulude ja kulude üle (kruntide rent, kodanikuksastumise maks, trahvirahad, kontributsioon, portoorium, aktsiis, kaaluraha, ranna- ja tündriraha, võõrasteõue tulu, lubjaahju sissetulekud jne), pidi kolleegium juhtima ehitustegevust linnas.
Alates 1648. aastast, seoses Ivangorodi ühendamisega Narvaga, oli Narva raes ametis 3 bürgermeistrit ja 11 raeliiget, kusjuures viimastest üks täitis kammereri, teine kohtutoogti ja kolmas linnasekretäri kohuseid[2].
Narva raad nimetas ametisse ja vabastas ametist linnaametnikud; andis linnakodanikele kodanikustaatuse; kinnitas gildide põhikirjad (reeglid); reguleeris kaubandushindu; tegeles kohtu-, usu- ja haridusasjade haldamisega linnas; juhendas madalama astme kohtuid, haldas linnavarasid ja koole ja vastutas maksude kogumisest ja vägede majutamise eest[2].
Põhjasõja järel, pärast Narva liitmist Venemaa keisririigis Peterburi kubermangu, allus Narva raad Peterburis asuvale Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumile administratiivasjades ja Eestimaa Ülemmaakohtule kohtuasjades. Narvas kehtestati 1873. aastal (Balti kubermangudes üldiselt 1877. aastal), 1870. aasta Vene linnaseadus ja magistraat muutus taas vaid kohtuinstantsiks ja 1889. aastal toimunud justiitsreformiga likvideeriti magistraadid lõplikult[5].
Narva bürgermeistrite loend
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Narva rae liikmete loend
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arnold Soom, Jakob Fougt teguvus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, 1934 nr. 1, lk 19
- 1 2 3 Arnold Soom, Jakob Fougt teguvus Narva bürgermeistrina – Ajalooline Ajakiri, 1934 nr. 1, lk 23
- ↑ Svenska riksrådets protokoll. 9, 1642, s. 551, Stockholm 1902
- ↑ Kalle Kroon, ÜLEVAADE VAIVARA JA NARVA AJALOOST, lk 22
- ↑ 3.1. Magistraat ja foogtikohus, Eesti Ajalooarhiiv (vaadatud 15.02.2026)