Stefan Batory

Allikas: Vikipeedia
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583)

Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyo12. detsember 1586 Grodno) oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Transilvaania ja Ungari alad Osmanite impeeriumis

Stefan Bátory isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534. Stefan Batory osales sõdades Osmanitega ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Aastal 1526, Mohacsi lahingus, hävitasid Osmanite riigi väed Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis Janos Zapolya. Väike aristokraatide vähemus pooldas Ferdinand I, kes oli Austria ertshertsog ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas Janos I Zapolya Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt Türgi sultani Suleiman I Toreda vasalli Ungari kuninga János II Zápolya õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale Saksa-Rooma riigi keisri ja Austria ertshertsogi Maximilian II viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.

Transilvaania vürstina[muuda | redigeeri lähteteksti]

1570. aastal kukutas Maximilian János II Zápolya ja määras Stefan Batory Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Saksa-Rooma riiki Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.

Pärast Stefan Batory valimist Rzeczpospolita kuningaks valiti Transilvaania vojevoodiks Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf Batory. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Hrodnas suri. Temalgi polnud pärijaid.

Stefan Batory ja Anna Jagiellonka (1523–1596)

1572. aastal suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka (1523–1596). Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri aga Poola kuninga Henri vend, Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.

Rceczpospolita kuningana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuteks troonipretendentideks olid Maximilian II, Rootsi kuningas Johan III ja Moskva tsaar Ivan IV, Ferrara krahv Alfonso ja Transilvaania vürst, Osmanite riigi vasall Stefan Batory. Kõigepealt valis Rzeczpospolita sejm 12. detsembril 1575 uueks kuningaks Saksa-Rooma keisri, Austria ertshertsogi, Böömimaa kuninga ja Ungari kuninga Maximilian II, kelle Poola kiriku primas ka kroonis, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Stefan Batory krooniti Poola kuningaks 22. aprillil 1576. aastal. Stefan Batory võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga, kes oli interregnumi ajal osa Poola šlahta toel kuulutatud Rzeczpospolita kuningaks enne Stefan Batoryt ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576. Kodusõja ajal keiser Maximilian II toetanud Rzeczpospolita saksa elanikega, toimus sõjategevus Batory ja Läänemereäärsete linnadega, mille käigus piirati Danzigi linna, 1466. aastal Poolale allutatud nn Kuninglikul Preisimaal.

Liivimaa sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa sõda#Vene ja Leedu-Poola sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola. Rootsi kuningas Johan III aga oli abielus Poola kuninga Zygmunt I Vana teise tütre Katarzyna Jagiellonkaga.

Rzeczpospolita 1582. aastal

Vene-Poola sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1577. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesi.

1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.

Next.svg Pikemalt artiklis Poola aeg Liivimaal

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stefan Batory õetütar oli krahvinna Erzsébet Báthory (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.

Eelnev:
János II Zapolya
Transilvaania vürst
15711576
Järgnev:
Christofer Bathory
Eelnev:
Henryk Walezy
Poola kuningas
15761586
Järgnev:
Zygmunt III Waza

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]