1979
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | 1980 | 1981 | 1982 | 1983 | ► | ►►
|
1979. aasta (MCMLXXIX) oli 20. sajandi 79. aasta.
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 7. jaanuar – Vietnami ja Kambodža mässajad teatasid Kambodža pealinna Phnom Penhi vallutamisest ja Pol Pothi režiimi kukutamisest. Pol Pot ja punased khmeerid taandusid Taisse.
- 16. jaanuar – Iraani šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī põgenes koos perekonnaga Iraanist Egiptusesse.
[redigeeri] Veebruar
- 1. veebruar – ajatolla Rūḩollāh Khomeynī saabus pärast 15-aastast eksiili tagasi Teherani.
- 11. veebruar – ajatolla Rūḩollāh Khomeynī haaras Iraanis võimu.
- 17. veebruar – Hiina Rahvavabariigi väed tungisid Põhja- Vietnami. Algas Hiina-Vietnami sõda.
[redigeeri] Märts
- 26. märts – Valges majas kirjutasid Egiptuse president Anwar Sadat ja Iisraeli peaminister Menaẖem Begin alla rahulepingule.
- 31. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Iisrael lauluga "Hallelujah".
[redigeeri] Aprill
- 1. aprill – rahvahääletuse tulemusel sai Iraanist islamivabariik.
- 6. aprill – hukati Pakistani endine president Zulfikar Ali Bhutto.
- 11. aprill – kukutati Uganda diktaator Idi Amin. Tansaania väed vallutasid Kampala.
[redigeeri] Mai
- 4. mai – Suurbritannia üldvalimised võitis Konservatiivne Partei, mille tulemusena sai peaministriks Margaret Thatcher.
[redigeeri] Juuni
- 1. juuni – Rodeesias tuli võimule neegriste poolt juhitav valitsus, millega lõppes Ian Smithi võim
- 2. juuni – paavst Johannes Paulus II külastas oma kodumaad Poolat, olles esimene paavst, kes külastas sotsialistlikku riiki.
- 18. juuni – Jimmy Carter ja Leonid Brežnev kirjutasid Viinis alla tuumarelvastuse tõkestamise lepingule SALT II.
[redigeeri] Juuli
- 16. juuli – Iraagi president Ahmed Hassan al-Bakr astus tagasi ning võimule sai asepresident Saddam Hussein.
- 17. juuli – Nicaragua president kindral Anastasio Somoza astus tagasi ja põgenes Miamisse.
- 19. juuli – Nicaraguas moodustasid sandinistid moodustasid valitsuse ning võtsid kontrolli riigis enda kätte.
[redigeeri] August
- 5. august – POLISARIO kirjutas alla rahulepingule Mauritaaniaga.
[redigeeri] September
- ...
[redigeeri] Oktoober
- 12. oktoober – Stockholmis asutati Eesti Jahtklubi "Nautic".
[redigeeri] November
- 4. november – algas Iraani pantvangikriis: üliõpilased hõivasid USA Teherani saatkonna ning võtsid 63 ameeriklast pantvangi. Nad nõudsid, et USA saadaks Iraani endise šahhi tagasi Iraani, et tema üle saaks kohut mõista.
[redigeeri] Detsember
- 24. detsember – Nõukogude väed tungisid Afganistani.
- 27. detsember – Nõukogude Liit haaras kontrolli Afganistani üle. President Hafizullah Amin kukutati ja tapeti. Presidendiks sai Babrak Karmal. Algas Nõukogude-Afganistani sõda.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 10. september – Järlepas, tõstis tromb laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 meetri kaugusele. Inimohvreid ei olnud.
- 11.–20. november – toimusid Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu valimised.
[redigeeri] Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1979
- 16. jaanuar – Aaliyah, USA laulja ja näitleja
- 30. jaanuar – Jaak Urmet, eesti kirjanik ja kriitik
- 1. veebruar – Aino Kaisa Saarinen, soome murdmaasuusataja
- 13. veebruar – Mena Suvari, USA filminäitleja
- 14. veebruar – Marko Aleksejev, eesti kõrgushüppaja
- 4. aprill – Heath Ledger, Austraalia näitleja
- 16. aprill – Sten A. Hankewitz, ajakirjanik
- 6. mai – Gerd Kanter, eesti kettaheitja
- 2. juuli – Diana Gurtskaja, laulja
- 5. juuli – Amélie Mauresmo, prantsuse tennisist
- 8. september – Pink, USA lauljatar
- 17. oktoober – Kimi Räikkönen, soome autovõidusõitja
[redigeeri] Surnud
- 1. jaanuar – Ustus Agur, eesti arvutiteadlane
- 3. jaanuar – Conrad Hilton, USA hotellipidaja
- 15. jaanuar – Charles Morris, USA semiootik
- 26. jaanuar – Nelson Rockefeller, USA poliitik
- 2. veebruar – Sid Vicious, Briti punkmuusik
- 6. veebruar – Josef Mengele, koonduslaagriarst
- 9. veebruar – Dennis Gabor, ungari päritolu Briti füüsik
- 11. veebruar – Aleksander Schneider, eesti tõstja ja maadleja
- 12. veebruar – Jean Renoir, filmirežissöör
- 4. aprill – Zulfikar Ali Bhutto, Pakistani poliitik
- 10. aprill – Nino Rota, itaalia helilooja
- 10. aprill – Viktor Pedoste, Eesti kohtunik
- 8. mai – Talcott Parsons, USA sotsioloog
- 18. mai – Enn Aarend, Eesti kohtunik
- 29. mai – Mary Pickford, filminäitleja
- 26. juuli – Otto Kivima, Eesti sõjaväelane
- 29. juuli – Herbert Marcuse, filosoof
- 26. august – Mika Waltari, soome kirjanik
- 10. september – Agostinho Neto, Angoola vabadusvõitleja
- 20. september – Ludvík Svoboda, Tšehhoslovakkia poliitik
- 15. oktoober – Johan Borgen, norra kirjanik
- 14. november – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
- 27. detsember – Hafizullah Amin, Afganistani poliitik
- 30. detsember – Richard Rodgers, USA helilooja
[redigeeri] Raamatuid
[redigeeri] Filme
- "Briani elu" (Monty Python)
- "Kramer Krameri vastu"
- "Maria Brauni abielu" (Rainer Werner Fassbinder)
- "Superman"
[redigeeri] Heliplaate
- "The Wall" (Pink Floyd)
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – Sheldon Lee Glashow, Abdus Salam, Steven Weinberg
- keemia – Herbert Brown, Georg Wittig
- meditsiin – Allan Cormack, Godfrey Hounsfield
- kirjandus – Odysséas Elýtis
- rahu – ema Teresa
- majandus – Theodore Schultz, Arthur Lewis